Naljandid ja anekdoodid
vaid vaene kujuteldamatult rumal petetu, kes jutustab oma rumalusest pealegi veel siiraima
rahuloluga, arvates vist, et raha korjamisel kui toimingul on juba iseendast mingi mõte; ei ole ka
mõlemapoolselt kasulikku perekondlikku tehingut, vaid toimub küüniline pettus, millega petetav
asetatakse lõpmatusse oravarattasse; "tegelike sündmuste" skript tervenisti selgub jälle pärinevat
hulludemaalt, kus rumalusel pole piire ja vanemliku eetika elementaarreeglid ei kehti.
Kokkusobimatustaju kui "päästik" ja ootamatu mõistmine kui "lask" on tegelikult ühe ja sama
protsessi komponendid. Kahe skripti olemasolu naljas on üsna kerge tuvastada, kuid üllatuse ja
naeruplahvatuse intensiivsust ennustada ja mõõta väga raske. Olemuselt samalaadsed
kaheplaanistumise efektid leiavad aset ka (värskemat sorti) metafooride, võrdluste vm.
kõnekäändude vastuvõtul, mille toimet on harjutud iseloomustama tautoloogiliste epiteetidega, nagu
annaabi.ee 
