Oletame ka, et mingil hilisemal perioodil mõõdame lämmastiku moolide arvu (a) n(N2) = 2/3 and (b) ½. Millised on teiste komponentide sisaldused sellel ajahetkel. Lahendus: (a) Saame kirjutada n(N2) = 1 - = 2/3, seega =1/3. Nüüd n(H2) = 1-3= 0 . n(NH3)=2 =2/3. (b) Tegutsedes samamoodi saame =1/2, is annab n(H2) = 1-3= -1/2. See on aga absurdne tulemus, kuna moolide arv peab olema positiivne. Seega lämmastikku hulk selles süsteemis ei saa võrduda ½. 3. Reaktsiooni järk, elementaarreaktsioon, molekulaarsus Elementaarreaktsioon on reaktsioon kus ei teki vaheühendeid, või ei ole vajalik eeldada nende olemasolu, et kirjeldada keemilist reaktsiooni molekulide tasandil. Elementaarreaktsioon toimub eeldatavasti ühes astmes ning ja toimub ainult üks aine üleminek. Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga
r dt dt V i V dt = #/V n d i V dc i Kui V on kontsantne, siis dt dt Seega reaktsioonile aA+bB=dD+eE saame kiiruse väljendada 1 dA 1 d B 1 d D 1 d E r a dt b dt d dt e dt Reaktsiooni kiiruse ühikuteks on tavaliselt mol/(dm3s) või kmol/(m3s) 3. Reaktsiooni järk, elementaarreaktsioon, molekulaarsus Võrrandit, mis kirjeldab reaktsiooni kiiruse r sõltuvust reaktsiooni komponenetide i kontsentratsioonidest ci nimetatakse reaktsiooni kiiruse võrrandiks: r f(c A ,c B ,c D ,c E ,...,c N ) r kA B .... L Ideaalses süsteemis: = kcAcB......cL (1.17) Kiiruse võrrandis on k kiiruskonstant ning , ja on täisarvud või pool täisarvud
annaabi.ee 
