Metalle iseloomustab eriti väike elementaar-raku suurus. Näiteks omab ruumtsentreeritud kuubilise raua elementaar-rakk toatemperatuuril mõõtmeid 0,287 x 10-9 meetrit e. 0,287 nm. Seega 1mm pikkuses sisaldab raud endas 1 1 = 3,48 106 10-6 0,287 elementaarrakku, mis on paigutatud regulaarselt joones. 32 Järgnevalt vaatleme üksiasjalikumalt aatomite paigutust kolmes eelpool toodud tihedama pakkumisega süsteemis. Eeldame, et aatomid on esitatavad kristallvõres kõvade (deformeerumatute) sfääridena. Vahemaad aatomite vahel kristallstruktuuris on eksperimentaalselt võimalik määrata röntgendifraktsioon-analüüsist. Näiteks aatomite vahelised vahekaugused alumiiniumis 20° C juures on 0,2862 nm
Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomitest koosnev tahke regulaarselt korduvate osakestega 3D-struktuur. Neist väikseim on asümeetriline ühik, milledest moodustub elementaarrakk, milledest omakorda aga kristallivõre. Elementaarrakk on minimaalse ruumiga ühik, millel on säilinud kristalli sümmeetria elemendid. Elementaarraku küljed ja nurgad on võre parameetrid. Võre baasiks nimetatakse aatomite gruppi, mis kuulub elementaarrakku. Ideaalne kristall saadakse sellise grupi lõpmatukordsel kordamisel järjestikusel nihutamisel võre vektorite suundades. Vastavalt elementaarrakus asetsevate aatomite asukoha järgi on elementaarrakul seitse klassi (trikliinne, monokliinne, rombiline (ortorombiline), heksagonaalne, romboeedriline, tetragonaalne ja kuubiline). Neile vastab 14 Bravais' võret. Sama süngoonia piires eristuvad Bravais' võred võresõlmede asendite poolest: primitiivsed (P,
annaabi.ee 
