Võib esineda olukordi, kus ühe või mitme reageeriva aine kontsentratsioon reaktsiooni aajal praktiliselt ei muutu. Püsiv kontsentratsioon viiakse kiiruskonstandi väärtusesse ja tulemuseks on reaktsiooni näilise järgu vähenemine. Niisugused reaktsioonid on näiteks H2O osavõtul lahjendatud vesilahustes kulgevad reaktsioonid, millles cH2Oconst. H+ osavõtul puhverlahuses toimuvad reaktsioonid, kus cH+const., ja homogeensed katalüüsiprotsessid. Molekulaarsus annab elementaarprotsessist üheaegselt osavõtvate molekulide arvu (mono-, di-, tri-.). Monomolekulaarses reaktsioonis reageerivad üksikmolekulid ( 1 N 2 O5 = N 2 O 4 + O2 ), bimolekulaarne reaktsioon toimub kahe molekuli 2 kokkupõrkamisel ( H 2 + I 2 = 2 HI ), trimolekulaarne reaktsioon kolme molekuli põrkumisel ( 2 NO + O2 = 2 NO2 ). Reaktsioonid, mis nõuavad rohkem kui 3 molekuli üheaegset kohtumist, pole praktiliselt võimalikud sellise kohtumise väga väikese
C p dT reaktsioonikiirust rj(V)integreerida -üle süsteemi elementaarprotsessist üheaegselt -osavõtvate konversiooniastet reaktoris?-aA+bBcC+dD. Tk molekulide arvu. Sellisel juhul on -järk empiriline Tasakaaluolekus -rAkogu =0. -Reaktsiooni
annaabi.ee 
