Platoni õpetus olevast.
Õhu osake koosneb 48
elementaarkolmnurgast, vee osake aga 120 elementaarkolmnurgast. Sellega saab
seletada seda, kuidas tule-püramiidide sissetungimise tõttu võivad “suuremad
elemendid” puruneda ja minna üle mõneks teiseks osakeseks. Näiteks võib ühest
vee osakesest saada kaks õhu osakest ja üks tule osake:
1 vee osake (120 elementaarkolmnurka) 2 õhu osakest (48+48=96
elementaarkolmnurka) ja 1 tule osake (24 elementaarkolmnurka).
Niisiis, alles osutatud elementaarkolmnurgad on kosmose tõelised “kirjatähed”,
millest moodustuvadki lõppkokkuvõttes kõik loodusnähtused analoogiliselt sellele
kuidas sõnad ja laused moodustuvad kirjatähtedest. Kui meelevaldselt spekulatiivne
Platoni antud käsitus ka ei oleks, on siin väljendatud üks oluline põhimõte. Nimelt
arusaam, et looduse põhistruktuurid on matemaatiliselt kirjeldatavad ja looduslikud
protsessid alluvad kindlatele, kvantitatiivselt väljendatavatele seaduspärasustele.