Suurendades järk-järgult vee sõltuvust pingetest. E tuleb määrata määrvaks on pinnase tugevus rõhku silindris, mõõdetakse vee mahu kaudu pingevahemiku kohta, mis vastab pingemuutusele 14. Milliseid arvutusi tehakse geotehnikas silindri laienemist, seega silindrit ümbritseva vaadeldava elementaarkihi sügavusel. Algpingeks kandepiirseisundi järgi ? Kandepiiseisundi pinnase deformatsiooni. Küllalt pika silindri sigma 1 on looduslik, kõrgemal asuvate kihtide tekkimist välditakse osavarutegurite ja puhul on tegemist ainult radiaalse kaalust põhjustatud pinge. kombinatsiooniteguritega, millega korrutatakse deformatsiooniga. Tulemused kantakse
Vundamendi koormusest põhjustatud tihendav vertikaalpinge elementaarkihtide eralduspindadel 'pz = qt kus rõhujaotustegur, mis sõltub suurustest m = 2z/B ja n = L/B z vaadeldava punkti sügavus tallast qt tihendav pinge; qt = q dd' q keskmine kogusurve vundamendi talla all d vundamendi süvis loomulikust maapinnast d' pinnase mahukaal d ulatuses Iga elementaarkihi deformatsioon 'pzi hi si = Ei kus'pzi keskmine pinge elementaarkihis hi kihi i paksus Ei kihi i deformatsioonimoodul i= j s= s i =1 i Koormus vundamendile 333,6 kN/m Taldmiku omakaal 25 · 0,45 · 2,5 = 28,1 kN/m Pinnas taldmikul 0,5· 1,125 · 17,0 + (1,3+0,15) · 1,125 · 17,5 = 38,1 kN/m Kokku 333,6 + 28,1 + 38,1 = 399,8 kN/m
d pinnase mahukaal d ulatuses. Pinge ja vajumi arvutamisel võetakse arvesse ainult ehitisest tulenevat lisapinget qt . Pinnase omakaalupinge d d on pinnast pika aja vältel juba tihendanud. Süvendi kaevamisel talla sügavuseni pinge selle suuruse võrra väheneb ja vundamendi rajamisel saavutab uuesti omakaalupinge väärtuse. Pinnase teistkordsel pingestamisel toimub ainult elastne deformatsioon, mis moodustab tühise osa jäävast deformatsioonist. 3. Arvutatakse iga elementaarkihi deformatsioon pzi h i si = Ei ( 7.8) kus pzi - keskmine pinge elementaarkihis i, hi - kihi i paksus, Ei - kihi i deformatsioonimoodul. 4. Vajum leitakse elementaarkihtide deformatsioonide summana