Mõningate 36 vaheaegadega aastast 1927 kuni surmani elas ja töötas L .Euler Venemaal, Sankt- Peterburis. Sel ajaperioodil külastas ta Tallinna ja Tartut.Tsentrifugaalpumba põhivõrrandi järgi võib leida tsentrifugaalpumba teoreetilise surve (H) ja analüüsida pumba labade kuju mõju tsentrifugaalpumba tööle. Põhivõrrandi tuletamisel tehti kaks põhilist lihtsustust: Voolu vaadeldi ühesuguste elementaarjugade kogumina st., et töörattal on lõpmata arv labasid, mille tulemusena keskkonna osakesed liiguvad mööda trajektoori, mis ühtib labade profiiliga . Ei arvestatud pumbas tekkivat survekadu st. pumbatav keskkond on ideaalne vedelik (puudub viskoossus) . Vastavalt tsentrifugaalpumba tööpõhimõttele tööratta pöörlemise tõttu saadud tsentrifugaaljõud paiskab vedeliku tööratta labade vahelt välja survega H
See on arvutatav pikkusmõõde, mis iseloomustab elavlõiget voolutakistuse seisukohast: mida suurem on sama A puhul R, seda väiksem on voolu kokkupuutepind sängiga ja seda väiksem ka liikumistakistust. Vooluhulk on ristlõiget ajaühikus läbiva vedeliku maht: Q= V/t. Voolu keskkiirus: v=Q/A. Voolu pidevuse võrrand kahe ristlõike kohta: v1A1=v2A2 ehk v1/v2=A2/A1. Võrrand kehtib, kui kanali külgseinte kaudu ei toimu vedeliku vahetust. Voolu kineetiline energia on elementaarjugade kineetiliste energiate summa: Liikumishulga tegur: Kineetilise energia tegur: 1.17 Bernoulli võrrand ideaalvedelikule. Kasutatakse vedelike voolamise arvutamiseks. Kiirenduskomponendid: , , , See on Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu voolujoone kohta. 1.18 Bernoulli võrrand reaalvedeliku voolule. , Kus z1 ja z2 on pinnakeskmete kõrgused nulltasandist
annaabi.ee 
