Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
loomne, taimne või elutu mitteinimlik
sfäär) siis moodustab vs lausemetafoori, mis tuleb mõtestada millegi inimkohasena: Magaja kassi
suhu ei jookse hiir; Käbi ei kuku kännust kaugele; Veerev kivi ei sammaldu; Vaga vesi, sügav põhi
(kass, hiir, jooksma, käbi, känd, kukkuma jt. tähendavad tegelikult inimolendeid vm. inimesega, eriti
ta mentaalse ja sotsiaalse sfääriga seotud objekte ja vahekordi);
1c) kui otsene tähendusplaan kuulub täielikult sfääri II (st. "elementaarinimiku" alale) või puudutab
osalt ka alasid III ja/või I, siis tuleb vajalik osa mitteinimlikke tähendusi ümber mõtestada
inimlikeks ja/või elementaarinimlikke tähendusi kõrginimlikeks: Kes teisele auku kaevab, see ise
sisse kukub; Ära müü nahka, kui karu alles metsas; Uppuja haarab õlekõrrestki kinni; Ega putru nii
palavalt sööda kui keedetakse.
2. Kui vanasõna otseses sisuplaanis ilmneb mingi vastuolu või kokkusobimatus, siis