IAGL JUHUL, HEAD LIGANDID ON NEED, KELLEL ON VABA ELEKTRONPAAR: Tuntumaid ligande: Kui ligandid seonduvad kompleksimoodustajaga kasutades vaid üht oma ,,kehaosa" (üht aatomit enda molekulist) ja selle vaba elektronpaari siis nimetatakse sellist ligandidte süsteemi monodentaatseks: üks ligand moodustab tsentraalaatomiga vaid ühe sideme (Üks side ühe iga ligandi kohta). Kui aga üks ligand moodustab tsentraalaatomiga korraga mitu sidet, st kasutab korraga mitut elektropaari, et tekitada rohkem kui üks ühendus tsentraalaatomiga, siis kutsutakse sellist ligandi POLÜDENTAATSEKS. Sõnaliide POLÜ- asendatakse konkreetsel juhul liidetega BI-, TRI-, TETRA- jne vastavalt sellele, kui mitu sidet ligand kompleksimoodustajaga on teinud. Head bidentaalsed liganid on näiteks need, millel on ,,peas" ja ,,sabaotsas" vabad elektronpaarid. Nt diamiinid jt. KOMPLEKSÜHENDEID KLASSIFITSEERITAKSE LIGANDIDE OMADUSTE ALUSEL:
Alus on aine, mille osakesed seovad prootoneid. Näited: 1) HA (1. hape) + B (2. alus) A- + HB+ 2) HF + H2O F- + H3O+. 3) H2O (siin hape) + NH3 OH- + NH4+. Amfolüüt e. amfoteerne aine aine, mis vôib käituda nii aluse kui happenam. Happe ja aluse seostatud paarid (1.hape ja 1.alus). Paarid: HF / F; H2SO4 / HSO4; HCl / Cl; H2O / OH; H3O / H2O. Hape on prootoni doonor, alus on prootoni akseptor. Elektronteooria e. Lewise hapete ja aluste teooria alus on elektronpaari doonor, hape on elektropaari aktseptor. O.a. ei muutu, sest paar loovutatakse ühise sideme moodustamiseks. Näited: :NH3 + H+ NH4+ Aprotoonne hape tühjaorbitaaliga, elektronpaari aktseptor (BCl3) (ega vesikioone kusagil kyll pole). N: Cl + BCl3 BCl4. Kôik katioonid vôivad olla pôhimôtteliselt happed. Jäigad happed ja alused sellised osakesed, mille môôtmed on väikesed ja välise el. välja poolt vähe deformeeritud. Seega, väikesed ja vähe polariseertud ioonid / molekulid. N: Li, Na, Mg, K, Al, F-, Cl-
annaabi.ee 
