Näide Hinsberg, A. Eesti turism ja Eesti riik- kes neid suudaks ühenda. Ärielu, 2000 , nr.4, lk.142-143. Ajaleheartikli kasutamisel tuuakse ära artikli autor, artikli pealkiri, ajalehe nimi, ilmumiskuupäev ja aasta, lehekülje number.. Näide Ruus, J. Eelista eestimaist. Eesti Ekspress, 17.juuni 1994, lk. 26 1.7.3. Elektroonsed allikad Elektroonsed allikad jagunevad interaktiivseteks e interneti allikateks (online sources) ja muudeks elektroonseteks allikateks. Viimastest on tänapäeval kasutusel põhiliselt CD-ROMid. Interneti materjale saab leida URLi (Uniform Resource Locator) abil. See on absoluutne aadress, mis viitab teatud kohale interneti võrgus aga mitte konkreetsele dokumendile. Dokumendi omanik võib selle siirdada teise kohta internetis või ära kustutada ja allika kirjes toodud URL ei osuta enam endisele dokumendile. Interneti allikate kasutamisel on oluline kriitiliselt hinnata kasutatavat materjali, kuna selle
mõõtmisel. Alalisvoolu kasutamine vedeljuhtide või suure niiskuse sisaldusega juhtide (maandustakistus) takistuse mõõtmine ei ole lubatud, sest sellega kaasneb elektrolüüsi nähtusest tingitud mõõteviga. Takistuste mõõtmine oommeetriga Mõõteriista, mis on ettenähtud takistuse mõõtmiseks, nimetatakse oommeetriks. Oommeetri kasutamisel tuleb arvestada asjaoluga, et mõõdetav ahel või tarbija, peavad olema pingevabas olekus. Ehituse järgi võib neid liigitada: elektroonseteks; digitaalseteks. Elektroonses oommeetris kasutatakse magnetelektrilise mõõtemehhanismiga milliampermeetrit ja toiteallikat. Oommeetri skaala nulljaotis paikneb, mitte vasakul nagu ampermeetril, vaid paremal. Seletatav on see asjaoluga, et milliampermeetri nullilähedase voolu juures on mõõdetav takistus suurem kui mõõteulatus. Oommeetri skaala (ülemine)
annaabi.ee 
