3) veab elektri- ja elektroonikaseadmeid Euroopa Liidu liikmesriiki sisse või sealt välja majandus- või kutsetegevusena. Kodumajapidamises kasutatav elektri- ja elektroonikaseade on seade, mida kasutatakse tavapäraselt kodumajapidamises, ning kaubanduses ja tööstuses, asutuses ja mujal kasutatav elektri- ja elektroonikaseade, mis oma laadi tõttu sarnaneb kodumajapidamises kasutatava elektri- ja elektroonikaseadmega. Eesti Vabariigi valitsuse määrus nr. 65, 20.04.2009 https://www.riigiteataja.ee/akt/13173439 - Patareide ja akude märgistamise viis ja kord - Määrusega kehtestatakse «Jäätmeseaduse» § 25 lõike 3 punktis 1 nimetatud patareide ja akude, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmetes ning mootorsõidukites olevate patareide ja akude märgistamise nõuded. Keskkonnaministri määrus nr. 64, 21.12.2007 https://www.riigiteataja.ee/akt/101092011003
laeva sihtpunkti, olles ühendatud ühtse keskusega, mis annab signaale laevade teekonnast ja organiseerides need vastavalt sellisena, et laevad üksteisele otsa ei sõidaks. See kõik on reaalajasüsteemidega varustatud. Aga mis erinevused on reaalajasüsteemide ja tavaliste koduarvutite vahel ning kas neid on üldse vaja? Valisin töö teemaks just reaalajasüsteemid, et saada aru, kuidas süsteemid töötavad, sest tegemist on väga olulise tähtsusega ja laialdaselt kasutatava elektroonikaseadmega, mida tavainimene võib-olla argipäeviti enam tähele ei panegi, sest see on üpris loomulik. Antud töös üritan ma tuua lühidalt ettekujutuse, mis on reaalajasüsteemid, kuidas need töötavad ja mida need teevad. Seletan, kuidas töötab üks igapäevases kasutuses olev ABS- seade mootorsõidukitel, mis on säästnud väga palju elusid ja avariiohtlikke olukordi. Suuremat sorti reaalajasüsteemi jaoks on välja töödatud reaalaja operatioonisüsteem, mis paneb süsteemi töötama
annaabi.ee 
