"elektrookulograafiat" - 1 õppematerjal

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

ajavahemikus 1929 ­ 1938. Tulemuseks oli elektroentsefalograafia (EEG) meetodi loomine ja laialdane kasutuselevõtt. Esmasteks avastusteks elektroentsefalograafias oli alfarütmi (a 10 Hz) leidmine silmade sulgemisel ja beetarütmi (b 14 - 30 Hz, keskmiselt 20 Hz) teke nende avamisel. Une uurimisel kasutatakse lisaks EEG-le ka lihaste elektrilise aktiivsuse mõõtmist ­ elektromüograafiat (EMG) ning silade liikumise registreerimiseks elektrookulograafiat (EOG). 3. Uni Une sügavuse kriteeriumiks on äratusläve intensiivsus, une faasideks klassifitseerimise aluseks aga EEG-s valdavad rütmid. Normaalse, aktiivse virgeseisundi korral domineerib inimese ajus beetarütm. 3.1. Une faasid 1. Vaikne uni Une- eelne ärkveloleku faas Tunnused: lihased lõtvuvad, silmad suletud, hingamine ja südame löögisagedus aeglustunud, kehatemperatuur langeb. EEG-s domineerib alfarütm (a -rütm 8 - 13 Hz, keskmiselt 10 Hz). Une 1