· hetkelise püstpuutega (Joon. 16a). Elektroodi hoitakse keevitatava detailiga risti ja puudutatakse temaga kergelt keevitatavat detaili ning eemaldatakse 2-5 mm kaugusele. Tegevust korratakse senikaua kuni süttib stabiilne kaarleek. · liugpuutega (Joon.16b). Tegevus sarnaneb tiku a b Joon. 16 Kaare süütamine: süütamisega: elektroodiotsa tuleb keevitatava a-hetkelise püstpuutega; detaili pinnal kraapida. b-liugpuutega Millist süütamismoodust kasutada, see sõltub keevitamise tingimustest ja keevitaja vilumisest. 8 Elektroodi asend ja liikumine Elektroodi asend ja liikumine olenevad õmbluse asendist ruumis. Õmbluse asendid (Joon. 17) on järgmised:
16a). Elektroodi hoitakse keevitatava detailiga risti ja puudutatakse temaga kergelt keevitatavat detaili ning eemaldatakse 2-5 mm kaugusele. Tegevust korratakse senikaua kuni süttib stabiilne kaarleek. liugpuutega (Joon.16b). Tegevus sarnaneb tiku a b Joon. 16 Kaare süütamine: süütamisega: elektroodiotsa tuleb keevitatava a-hetkelise püstpuutega; detaili pinnal kraapida. b-liugpuutega Millist süütamismoodust kasutada, see sõltub keevitamise tingimustest ja keevitaja vilumisest. 8 8. Elektroodi asend ja liikumine Elektroodi asend ja liikumine olenevad õmbluse asendist ruumis. Õmbluse asendid (Joon. 17) on järgmised:
Keevituskaare süütamine. Keevituskaare süütamiseks on kaks moodust: · hetkelise püstpuutega (Joon. 18a). Elektroodi hoitakse keevitatava detailiga risti ja puudutatakse temaga kergelt keevitatavat detaili ning eemaldatakse 2-5 mm kaugusele. Tegevust korratakse senikaua kuni süttib stabiilne kaarleek. · liugpuutega (Joon.18b). Tegevus sarnaneb tiku süütamisega: elektroodiotsa tuleb keevitatava detaili a b Joon. 18 Kaare süütamine: pinnal kraapida. a-hetkelise püstpuutega; b-liugpuutega Millist süütamismoodust kasutada, see sõltub keevitamise tingimustest ja keevitaja vilumusest. Elektroodi asend ja liikumine