Üksikuid valjuhääldeid kasutatakse kitsa sagedusriba esitamiseks. Näiteks subwoofer'id(väga madala sageduse jaoks), woofer'id(madala sageduse jaoks), kesksageduskõlarid(keskmiste sageduste jaoks),tweeter'id(kõrgsageduse esitamiseks). Vahest kasutatakse ka supertweeter'eid(kõrgeima kuuldava helisageduspiirkonna esitamiseks). Ajalugu Päritolu Esimene helivõimendi loodi 1906. aastal Lee De Forest-nimelise mehe poolt. See oli elektronvaakumtriood. Eelmainitud mehhanism arenes välja Audion-ist, mis oli diood, ehk passiivne element kahe jalaga (võrdluseks triood, millel on kolm jalga). Audion ei võimendanud heli. Esimene helivõimendi oli tähtis AM-raadio leiutamisel. Elektronvaakumtorud, -lambid Pärast II maailmasõda oli tehnoloogia tõusuteel tänu sõjaaegsetele arendustele. Esimesed helivõimendid olid valmistatud elektronvaakumtorudest/-lampidest. Näiteks Williamson'i võimendi, mida tutvustati aastal 1946
4 Elektroonika ajaloost XIX sajandi lõpp XX sajandi algus Alaldid, Cu O, Se, ... Raadio leiutamine. Säde, koherer, Morse A.Popov - 1889.a; vastuvõtja - 1895.a G.Markoni - 1897.a - patent. 1904.a. - elektronlamp, - diood - J.Fleming - alaldi, - detektor. Voolu juhib ühes suunas. Dioodi ehitus: Kui anoodil on + potentsiaal, siis tekib elektronide liikumine katoodist - anoodile. 1907.a. - Li de Forest - elektronvaakumtriood. 5 6 Elektroonikas: potentsiaal on pinge mingi väljavalitud ühise elektroodi (juhtme) suhtes. Võre potentsiaal on negatiivne - selleks, et ei tekiks võrevoolu. küttepinge 2...12,6V küttepinge, taval. 6,3V vahelduvpinge, 50Hz Otsese küttega katood Kaudse küttega katood Pentood - 3 võrega el.lamp. Oktood - 6 võrega el.lamp. 1914.a. - el.lambid Venemaal. 1922.a. - 400 kW(!!