väljunud elektronide maksimaalset kiirust (st kineetilist energiat) suurendada, küll aga teeb seda lainepikkuse vähendamine. 8. Kaasaegne aatomimudel 4 kvantarvu. - Kaasaegne aatomimudel kirjeldab elektrone aatomis kvantarvudega. Kirjeldatakse neid piirkondi, kus elektrone võib leida, st elektronide leiulainete kujusid. Tõrjutusprintsiipi võib makromaailmas seletada nii, et kaks keha ei saa olla samal ajal samas kohas. Aatomi elektronstruktuuris tähendab see, et samas olekus, st sama kvantarvude komplektiga saab aatomis korraga olla ainult üks elektron. Elektronide kvantarve on neli: peakvantarv (n), orbitaalkvantarv (ℓ), magnetkvantarv (m) ja spinn (s). Peakvantarv loeb elektronkihte. Elektroni keskmine kaugus tuumast on väikseim esimeses kihis. Järgmistes kihtides on elektronid tuumast keskmiselt järjest kaugemal. Leiulaine suuremad amplituudid on tuumast kaugemal, suurema tõenäosusega võib
10. leelismuldmetallide ning Zn ja Cd oksüdatsiooniaste ühendites on +II; 11. metallidel on ühendites alati positiivne oksüdatsiooniaste. Elementide oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Eristatakse elementide oksüdatsiooniastmete muutusega ja muutuseta kulgevaid reaktsioone. Ka sel juhul, kui elementide oksüdatsiooniastmed keemiliste muundumiste käigus ei muutu, toimuvad muutused vastastikuses mõjutuses olevate aatomite, ioonide ja molekulide elektronstruktuuris. Aineid (sooli, happeid, aluseid), mis sulas olekus või vesilahustes juhivad elektrit nim. elektrolüütideks. Elektrolüütidel on kalduvus laguneda lahustumisel vees või mõnes teises lahustis vastasnimeliselt laetud osakesteks, ioonideks. Ioonideks lagunemist nim. elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Elementide oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad: 1. Ioonreaktsioonid, mis toimuvad gaasilistes ja vedelas olekus ioonide osavõtul
annaabi.ee 
