4- staator, 5- rootori poolus, 6- ventilaatori tiivik, 7- rootorimähis. Vooluringi katkestussagedus sõltub rootori pöörlemissagedusest st suurematel pöörlemissagedustel suureneb ka katkestussagedus. Vooluringi katkestamisega vähendatakse rootori magnetvälja tugevust ja selle kaudu staatori mähistes indutseeritavat pinget. Enamusel generaatoritel on pingereleed ehituselt sarnased st transistorpingereleed või mikroskeemiga elektronreleed. Erinevus on pingerelee vooluringis paiknemises. Osadel generaatoritel paikneb pingerelee vooluringis jadamisi enne ergutusmähist ja osadel peale ergutusmähist. Pingerelee tööd saab jälgida signaallambi abil, mis paikneb masinate armatuurlaual. Enne korras mootori käivitumist signaallamp sütib ja peale käivitumist kustub. Pingerelee töö põhineb Zenerdioodil. Vool pääseb ergutusmähisesse läbi pingerelee transistori T1
kereie või muusse sobivasse kohta. Suunatulede peamised andmed on toodud tabelis 7. Et suunatuled oleksid paremini märgatavad, juhitakse vool nende lampidesse läbi vilgutusrelee (joon. 65), mis mõjutab seega katkesti tööd. Lahutatud kontaktide korral katkestab perioodiliselt vooluahela või lülitab sellesse kulgeb vool läbi takisti, mistõttu lambid hõõguvad nõrgalt. takisti, mille tagajärjel lambid vilguvad 60 . . . 90 korda Töökindlamad ja ökonoomsemad on elektronreleed. minutis. Need võivad olla kahesugused: elektronjuhtimisega Vilgutusreleed töötavad kas termoelektrilisei (PC-421), elektromagnetreleed ja kontaktideta elektronreleed. Esime- termomagnetilisel (PCM 19) või elektroonilisel (yiI-3 jt.) sed koosnevad transistoridest koostatud multivibraatorist, põhimõttel. Kahel esimesel releel on katkestusmehhanismi mis genereerib suunatulelampide vilkumisimpulsse ja nen-
annaabi.ee 
