Gyoergy Ligeti
"Continuum" (1968) klavessiinile mäng rütmi-, tempo- ja meetrumitajuga. Ooper "Le
Grand Macabre" (1977) lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele, müsteeriumidele,
samas ka grotesksele laadaplatsi-teatrile, muusika on stiilikirju.
1980ndate algul ei komponeerinud, otsis oma suhet uue ajastuga, avangardist ta enam
polnud, postmodernist ei soovinud olla. Leidis pidepunkte aafrika ja aasia muusikast, samas
ka teadusest ja tehnoloogiast (elektronmuusikateosed). Uue stiili otsinguil valmisid Etüüdid
klaverile tänaseks 3 vihikut, 1985-2001), eeskujudeks Scarlatti, Chopin, Liszt, Debussy;
Ligeti enda jaoks väga olulised teosed, nn loominguline laboratoorium, neid on nimetatud
`keskendumisharjutusteks'. Etüüdide läbivaks jooneks on polürütmiliste ja polümeetriliste
struktuuride leidlik kasutamine.
Kontsert klaverile ja orkestrile (1988) nim oma kõige keerukamaks partituuriks.