Seega tundub, et bakterimaailmas on selline liikumine üsna levinud. Voogamist kasutades koloniseerivad bakterid mimesuguseid pindu (patogeenid epiteeli jne). Virulentsusfaktor! Bakterivibur ja selle töö? Kuna viburi läbimõõt on ainult ca 20-30 nm (pikkus küll ca 10 mkm), siis ei ole nad valgusmikroskoobis läbivas valguses nähtavad. Vibureid saab valgusmikroskoobis näha rakkude peitsimisel enne värvimist. Peits muudab viburi jämedamaks.Hästi on viburid näha ka elektronmikrofotodel. Vibureid saab rakkudelt eraldada loksutamise või homogeniseerimisega. Viburite paigutus on bakteritel oluline diagnostiline tunnus. Viburid võivad paikneda kas ühel või mõlemal poolusel või ka üle kogu raku. Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. G(+) bakteritel on basaalkehas vaid kaks ketast (sisemised), kuna nende paks kest toestab telgvarrast piisavalt tugevasti. G(-) bakteritel kinnitub piil välismembraanile
5. Piiltõmbumine (twinching)- liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil, Neisseria gonorrhoeae) 6. Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil KÕIK BAKTERID EI LIIGU! Kuna viburi läbimõõt on ainult ca 20-30 nm (pikkus küll ca 10 µm), siis ei ole nad valgusmikroskoobis läbivas valguses nähtavad. Vibureid saab valgusmikroskoobis näha rakkude peitsimisel enne värvimist. Peits muudab viburi jämedamaks.Hästi on viburid näha ka elektronmikrofotodel. Vibureid saab rakkudelt eraldada loksutamise või homogeniseerimisega. Viburi paigutus 1. Monopolaarne monotrihh (Caulobacter, Vibrio) 2. Monopolaarne polütrihh (lofotrihh, Pseudomona, Thiospirillum, Helicobacter) 3. Bipolaarne monotrihh (Wolinella succinogenes) 4. Peritrihh (E. coli, Salmonella typhimurium, Bacillus subtilis, Erwinia carotovora, Proteus mirabilis) 5. Bipolaarne polütrihh (Halobacterium halobiom, Spirillum) Viburi valgud