liikuvatest elektronidest 3. Mille poolest erineb nüüdisaegne aatomimudel eelnevatest? Elektronid ei tiirle nagu planeedid ümber Päikese, vaid moodustavad tuuma ümber teatava kuju ja tihedusega elektronpilve. 4. Sõnasta Bohri postulaadid ● elektronid on aatomis teatava kindla energiaga olekutes ehk kindlatel energiavoodel ● Elektroni üleminekult ühelt energiavoolt teisele aatom kiirgab või neelab elektronmagnetkiirgust, sealhulgas ka valgust 5. Mida nimetatakse elektroni põhiolekuks? Kõige madalama engergiaga olekut 6. mida nimetatakse elektroni ergastatud olekuks? olek kus elektronil on rohkem energiat kui põhiolekus 7. Millal aatom kiirgab valgust? Siis kui aatom läheb kõrgema energiaga nivoolt üle madalamale 8. millal aatom neelab valgus? Siis kui aatom läheb madalama energiaga niivolt üle kõrgema energiaga nivoole. 9. Mis on laenguarv?
l- lahusekihi paksus (cm) C- lahustunud aine molaarne kontsentratsiooni (M) =-logT=-log(I/I0) A-lahuse neelduvus (optiline tihedus) T- läbilaskvus Elektromagneetiline kiirgus ehk valgus on dualistliku olemusega: 1.Seda saab vaadelda valgusosakesena ehk footonina ehk valguskvandina, mida iseloomustab energia E=h*v (h=6,6254*10^-34 J/s) 2.Samas võib valgust käsitleda elektromagnetlainena. Igal ainel on omadus neelata ja peegeldada elektronmagnetkiirgust, kusjuures neeldunud ja peegeldunud hulk on võrdeline aine hulgaga. Seda nähtust rakendatakse spektrofotomeetrilisel analüüsil. Kindla lainepikkusega elektromagnetilise kiirguse neeldumine on iseloomulik paljudele molekulidele ja sõltub elektronide liikumisest aine erinevate energiatasemete vahel. Kiirguse neeldumist teatud aine poolt iseloomustab neeldumisspekter, mis sõltub aine struktuurist ja on seega ainele spetsiifiline. Neeldumisspektri võib jagada kolmeks piirkonnaks: UV(200-
· Muutused mujal organismisüsteemides-stenokardia,impontentsus,mao-ja kaksteissõrmiksoole haavandite iseloomulikud vaegused. Kahjuliku toime ennetamiseks: · Vali vibratsioonivaba mootoriga või väiksema vibratsioonitasemega tööriist · Muuda käsitööriist kergemaks ripudades ta vedrustusega üles koormuse aladamiseks · NB! Vibratsioon külmades tingimustes koos suitsetamisega on tervisele äärmiselt kahjulik. Elektronmagnetväli Elektronmagnetkiirgust jaotatakse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks.ioniseeriv kiirgus:gammakiirgus ja rönkenikiirgus. Allikad:nii looduslikud (kivimid,taimed,loomad)kui tehislikud(tööstus,sõjandus). Ohustatud alad-meditsiin,tööstus (sõja),(arheloogia),tuumaenergeetika. mitteioniseeriv kiirgus-mikrolained. (mikrolaineahjud,mobiiltelefonid,televisiooni-ja raadiosüsteemid,radarid,meditsiin,ultrviolettkiirgus) Töökeskkona sisekliima Siskliima ühanab endas järmisi aspekte: · Õhu temp
annaabi.ee 
