Inflatsioon Inflatsiooni periood, mis kesti 10 astmel -36 kuni 10 astmel -32 sekundit. Selle käigus universum paisus ning tekkis tugev interaktsioon. Sai võimalikuks kvartside eristamine leptonitest. Kvargid ja antikvargid 10 astmel -32 kuni 10 astmel -5 sekundit. Temperatuuri langemisel ühinevad kvargid hadsoniteks. Vastastikumõjude eristamine 10 astmel -12 sekundit pärast Suurt Pauku eristuvad elektronmagnetiline ja nõrk vastasmõju. Elektronmagnetilist jõudu kannavad edasi footonid. Tänu nende interaktsioonidele sai võimalikuks prootoni eristamine neutronist. Aatomi tuumade teke 10 astmel -5 sekundit pärast Suurt Pauku on universum jahtunud 1 triljon K ning kvarkide triod hakkavad moodustama prootoneid ja neutroneid. Edasisel jahtumisel prootonid ja neutronid ühinevad tulevaste aatomite tuumadeks(heelium). Kergemate aatomite teke Kui temperatuur oli langenud mõne tuhande
Ioxg9VK_WRxBKbw) Nii tugeva kui ka nõrga vastastikmõju algseteks mõjuobjektideks pole mitte prootonid ja neutronid, vaid kargid nende sees. Vastastikmõjude tugevusi ei saa täpselt võrrelda, sest nende vahekord on erinevatel kaugustel erinev. Mateeriaosakesed Põhiosa fundamentaalosakestest on nn. Materiaalosakesed. Mateeriaosakesed jagunevad kaheks : leptonid ja kvargid. Kvargid on tugeva vastastikmõjuga osakesed, leptonid mitte. Kõik nad alluvad nõrgale vastastikmõjule, elektronmagnetilist vastastikmõju iseloomustab elektrilaeng. Leptonid võivad esineda iseseisvalt, s.t. vabade osakestena. Seevastu kvargid ei saa vabana eksisteerida. Nad on alati kolmekaupa ühinenud. Kvarkide arv universumis on jääv. See tähendab, et nad ei teki ega kao. Nad vaid muutuvad üksteiseks nõrga vastastikmõju toimel. Raskemad kvargid muutuvad iseeneslikult kergemateks, s.o. u- ja d- kvarkideks nii, et eraldub, lepton ja vastav antineutriino
*Värv kujutab endast tõhustatud valget valgust. Newton- tegi uuesti katse ja nägi, et need kiired olid ühesuunalised. Tõestas, et päikesevalgus on liitvalgus mis koosneb paljudest ühesuunalistest kiirtest.Valguse erinevad kiired värvi ei oma, kuid neil on omadus kutsuda esile silmas värviaistingut. Rajas värvusõp. Kahel alusel: 1) objektiivsel e füüsilisel ( kontrollitav, erapooletu ) 2) Subjektiivsel e psüühilisel ( sõltuv kõigest) Nüüd teame, et elektronmagnetilist kiirgust, mis tekitab silmas valgusaistingut nim. Nähtavaks valguseks. Valgusspektri nähtav ala Lainepikkusvahemik on: 700-620 nm PUNANE 620-585 nm ORANz 585-575 nm KOLLANE 575-510 nm kollakasroheline, ROHELINE 510-480 nm HELESININE 480-450 nm SININE 450-400 nm VIOLETT Värvidenägemine on keerukas pshühhofüsioloogiline nähtus, millest võtavad osa nägemiselundud ja silmad, kesknärvisüsteem ja peaaju. Värviringis lisavärvina punase ja violeti vahel- PURPUR.
annaabi.ee 
