1. Rakuteooria kujunemine Rakuõpetus e. tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakud on üli väikesed, neid saab vaadelda mikroskoobiga , üksikuid suuremaid saab vaadelda ka luubiga (näiteks amööb). Inimese suurim rakk on munarakk ja väikseim inimese punaverelible. Tänapäevane valgumikroskoop suurendab 1300x, kasutatakse valgust eseme nähtavaks tegemisel. Elektronmikroskoop suurendab sadu tuhandeid kordi, kasutatakse elektronvoogu, mida juhitakse elektronmagnetiga. On koostatud 1931.a. sakslaste poolt.Ühe raku kihiline preparaat saadakse mikrotoobiga. Esimesed mikroskoobid valmisid 15 saj. keskel (vennad Jannsenid). Robert Hooke vaatles taimset korgilõiku ja võttis kasutusele mõiste rakk. 2 Tartu ülikooliteadlast jõudsid järeldusele aga, et organismid on rakulise ehitusega. 1858 aastal ilmus esimene rakuteooria, milles on 3 põhiseisukohta: a) kõik organismid on rakulise ehitusega.
Mõnikord on otstarbekas kasutada stereomikroskoopi. Sellisel töövahendil on kaks okulaaride ja objektiividega varustatud tuubulit ning seda kasutatakse harilikult suuremate objektide uurimiseks. Võimaldab enamasti 5-kuni 60 kordset suurendust. Valgusmikroskoobiga ei õnnestu vaadelda väga väikeseid rakustruktuure. Elektronmikroskoobi leiutamine 1931 aastal avas uue etapi tsütoloogia arengus. Elektonmikroskoobis asendab valkuskiirt elektronvoog, mida juhtiakse elektronmagnetiga. Seejuures saavutatakse maksimaalne lahutusvõime 0,2nm. Just elektronmikroskoopias on eriti oluline üliõhukese preparaadi saamine mikrotoomiha ja järgneva preparaadi tsütokeemiline töötlemine. 6.) Mis piirab ainuraksete organismide suurust? Üherakulistel organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Seetõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem on rakk, seda
Tihti kasutatakse nelja ja kaheksa kanaliga kogumassotsiatiivseid vahemälusid. See on kahe kanaliga: Printerid Löökprinterid – kasutavad vanemat, kirjutusmasinatest tuntud tehnoloogiat, kus printimise pea ja paberi vahel on tindiga immutatud värvilint. Kujund saadakse löögiga vastu värvilinti. Löökprinterites kasut erinevaid printimispäid Kõige tuntum löögiga printer on nõelamaatriksprinter, kus trükipeas on nõelad, mida saab elektronmagnetiga liigutada, et tekitada löök vastu paberi ees olevat värvilinti. Trüki kvaliteet sõltub peas olevate nõelte arvust. Seda tüüpi prntereid saab kohata kohtades, kus on vaja saada trükitust kopeeriva paberiga koopia. Termoprinterid – moodustavad ühe rühma löögita printeritest. Termokontaktprinter – kasutatakse temperatuuritundlikku spetsiaalset paberit. Trükipea meenutab nõelamaatriksprinteri pead, ainult siin on nõelte asemel takistid, mida saab kuumutada vooluimpulssidega