Bakter – 1-10mikromeetrit Viirus- 100 nanomeetrit 4.Mille poolest erineb valgusmikroskoobi töö elektornmikroskoobi omast? Mille poolest erinevad elektronmikroskoobid? Konstrueerimisajad, maksimaalne suurendus. Valgusmikroskoobi töö põhineb sellel, et valguskiired tungivad läbi piisavalt õhukese uuritava objekti. Esimesed valgusmikroskoobid tehti juba 17. sajandil, aja jooksul uuendati, sellega näeb rakke ja baktereid, aga mitte viiruseid. Elektronmikroskoobi töö põhineb elektronkiirtel. Elektronmikroskoobiga näeb palju kordi väiksemaid rakke. Neid saab suurendada kuni 800 000 korda. 1930. aastatel ehitati esimene elektronmikroskoop. 5. Võrdle erinevaid lihaskudesid, oska joonistada. Silelihaskude – vooderdab organismi siseelundeid: sooni, soolt, magu Südamelihaskude – töötab automaatselt, kui ei tööta, sured Skeletilihaskude – kinnituvad skeleti külge, tänu nendele liigud 6.Võrdle omavahel erinevaid vererakke.
punasest. Nende jaoks on iga ühel oma elektron kiir. Ekraani luminofoor on koostatud kolme värvi kiirgavatest triipudest, mida nimetatakse triaadideks. Triaadi kolme värvi triibu laius on 0.25 kuni 0.4 mm. Oluliseks elemendiks on ekraani ja elektronprozektori vahel paiknev pilumask, mis võimaldab elektronkiirtel sattuda ainult tema värvile vastavale luminofoori triibule. Tüürides üheaegselt kolme värvi kiire intensiivsust saadakse helenduva punktina nende värvide kombinatsioon, mis vastab edastatava punkti värvile 3.3 Ostsilloskoobi blokk skeem Kaasaegsed ostsilloskoobid on kujundatud reeglina kahekanalilistena nii, et nad võimaldavad jälgida üheaegselt kaht elektrilist signaali. Vanemates ostsilloskoopides kasutati kahekiirelisi elektronkiire
Masinad on võimelised küll piisavalt suurendama, kuid inimene pole võimeline teatud suurenduse juures enam osakesi eristama. Selle ületamiseks tuleb kasutada seadmeid, mille eraldusvõime ületab inimese oma. Optilise vahendi resolutsioon e. eristamisvõime sõltub võrdeliselt valguse lainepikkusest. Seega, kui me tahame eristada väiksemaid osakesi, peame kasutama väiksemaid lainepikkusi (kuna on võrdeline). Sellised lainepikkused on näiteks elektronkiirtel. Seetõttu kasutataksegi kolloidosakeste vaatamiseks nn. elektronmikroskoope. Elektronmikroskoope on mitut sorti. Kõikide jaoks on sealjuures vaja erilisi läätseid ja vaakumeid. Üks liik el.mikr on nn. skaneerivad elektromikroskoobid, millega saab ilusaid "mikrograafe". Eriti täpsete mikrograafide saamiseks kasutatakse "pimeda tausta" elektronmikroskoope (nim. ka ultramikroskoopideeks) , kus saadud kujutisest filtreeritakse välja elektronkiire hajumise tõttu tekkinud taustavalgus
annaabi.ee 
