Valents - aatomi omadus moodustada aatomite vahel ühiseid elektronpaare, mis põhjustavad keemilise sideme tekke. 6. Elektronegatiivsuse all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga elektrone (suur liidab+mittemetallilisus, väike loovutab) 7. Aatom koosneb väikesest raskest positiivselt laetud tuumast(prootonid ja neutronid) ja ümber tuuma tiirlevatest negatiivselt laetud elektronidest, mis on jaotatud elektronkihtidesse. 8. Keemilise sideme jaotus- Ioonne, kovalantne 9. Raku tähtsamad osad- Plasmamembraan ehk välismembraan , Tsütoplasma , Tuum , Endoplasmaatiline retiikulum , Golgi kompleks, Mitokondrid 10. Isomeeride jaotus- Struktuursed, steroid 11. Nimetuse süsivesikud tingis teatud orgaaniliste ühendite grupi vaatlemine süsiniku hüdraatidena Süsivesikud = sahhariidid. Sisaldab kas aldehüüdide või ketoonide funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma 12
Kõige elektronegatiivsemad elemendid on oma loomuselt mittemetallid. Nad võivad keemilistes reaktsioonides võtta elektrone ning moodustada negatiivseid ioone ehk anioone. Kõige elektronegatiivsemad elemendid on gruppidest 6A ja 7A. Mõned elemendid gruppidest 4A - 5A võivad käituda sõltuvalt konkreetsest juhust kui elektronpositiivsed või kui elektronegatiivsed elemendid (Ge, Si, As, Ab, P...) Elektronegatiivsus Elektronegatiivsus määrab ära astme, mil määral tõmbab aatom oma elektronkihtidesse lisaelektrone. Elektronegatiivsust väljendatakse suhtelise arvuga vahemikus 0 - 4,1. Kõige elektropositiivsemad elemendid omavad elektronegatiivsuse väärtuseid 0,9 - 1,0. Kõige elektronegatiivsemateks elementideks on fluor elektronegatiivsusega 4,1; hapnik 17 elektronegatiivsusega 3,5 ja lämmastik elektronegatiivsusega 3,1. Elektronegatiivsuse mõiste aitab meil tulevikus kergemini aru saada keemilisi sideme teooriast.
annaabi.ee 
