Malekellad, mõtlemisajad ja ajakontrollid Kommentaariks malekoodeksi 6. artiklile
Suurvõistlustel kasutati viimase ajani 40 k. / 2 t. + 20 k. / 1 t. + 0,5 t.
(= 7 tundi) või 40 k./ 2 t. + 1 t. (= 6 tundi).
70-ndate aastate algul hakati D.Bronsteini ideest turniiripartiides kasutama kiireid
lõppmänge: pärast teatud hulga käikude sooritamist antakse partii lõpuosale pool tundi või
tund. Võib ka kogu partiiks ette näha ühe aja, nagu seda oli varem tehtud kiir- ja välkmales. Nii
õnnestus pääseda partiide katkestamisest.
70-ndatel ilmusid ka elektronkellad, mis vahel olid otseselt ühendatud
demonstratsioonlaudadega.
1992.a. võeti Fischeri - Spasski matšis kasutusele Fischeri leiutus - malekell, mis
võimaldas iga käigu tegemisel lisada mängija mõtlemisajale teatud arv sekundeid. Nii pole
karta, et võiduseis vaid seepärast kaotsi läheb, et ei jõua käikude arvu täis teha.
1995.a. peale ei katkestata partiisid enam isegi MM-võistlustel.
Üldiseks tendentsiks sai mõtlemisaja vähendamine
annaabi.ee 
