Õhk
õhu keemilist koostist, valgust ehk valgustihedust (lux), müra
(dB), radiatsiooni (0,15 mikrosv/h (siivert)). Õhu gaasilist
molekulaarkoostist (mitte segamini ajada õhu kui gaaside
segu mahulise koostisega, mis on teadaolevalt suures piires
78% lämmastikku, 21% hapnikku, 1% inertgaase) ja selle
keemilist koostist.Kasutusele võetud ka termin elektrokliima,
mis tähistab õhu elektrokeemilist koostist. Otsustav on selle
puhul hapnikumolekul. Hapnikumolekuli elektronkat(ete)s on
elektronide arv väga kergesti muutuv. See muutub hapniku
kokkupuutel keskkonna materjalide ja näiteks inimorganismi
hingamistegevusega. Muutumisel ta kas annab ära või saab
juurde elektrone. Kui hapnik on neutraalne või plussioonne,
siis ei ole see inimesele sissehingamiseks soodne. Kui aga
see on miinusioonne, on tegemist nn aerovitamiiniga.