1) Et mellides oleks elektrivool peavad olema elektronkandjad. Mellides on nendeks elektronid. Samuti on vaja eletronjõudu, mis paneks elektroni liikuma, et oleks eletrivool. 2) Alalisvool nim. elektrivooluks, mis on seotud stationaalse elektriväljaga. Alalisvoolu suund ... tugevus ajas ei muutu 3) Juhi takistus sõltub temp, ristlõigupindalast, juhi pikkusest, materjalist. 4) Jadaühendusega on tegemist kui nt takistused ühendatud järejestikku. Jadaühenduse korral kehtivad järgmised valemid: I=I1=I2 jne.. U=U1+U2 jne... R=R1+ R2. 1.Elekrtivooluks nimetatakse laengukandjate suunatud liikumist. 2.Vabadeks laengukandjateks nim. laetud osakesi,mis saavad aines vabalt liikuda. 3.Juhid,pooljuhid,dielektrikud. 4.Juhis on vabade laengukandjate arv suur,dielektrikes väike. õp lk 17 5.Kuhis on palju vabu laengukandjaid,pooljuhtides mitte alati (aga neid saab kergesti vabadeks muuta). 7.Voolutugevus näitab,kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristl...
3. Hüdratatsioonist tingitud stabiliseerimine ADP ja Pi seovad rohkem vett kui ATP. Teised fosforüüliülekandevõimega ühendid: Fosfoenoolpüruvaat (PEP) 1,3-bisfosfoglütseraat (1,3-BPG) kreatiinfosfaat. ATP kiire energia doonor, mitte säilitamise vorm Tekkinud ATP kasutatakse ära 1 min jooksul. Tagavara on ~100g, kuid käive on suur 2h jooksu vältel kasutatakse 60kg ATPd. ATP tootmine on katabolismi üks põhiülesandeid. 5. Elektronkandjad, nende ülesanne redoksreaktsioonides (oksüdatiivsed ja redutseerivad), põhimõtteline struktuur ja tööpõhimõte. Elektronkandjad NAD+, FAD, NADP+ ja atsüülikandja AcCoA: 1. NAD+ - püridiinnukleotiid nikotiinamiidadeniindinukleotiid toitainete oksüdeerumise elektronkandja. Substraadi oksüdeerumisel seob NAD+ H-iooni ja kaks elektroni ehk hüdriidiooni H:- ning tekib kandja taandatud vorm, NADH. 2
rakkudes. Protsess algab rasvhappe aktiveerimisega KoA abil raku mitokondri välismembraanil. Oksüdatsioon toimub mitokondri maatriksis, kuhu rasvhape liigub karnitiini abil. Oksüdatsiooniprotsessile on iseloomulik 4-astmeline mehhanism, mille tulemusel rasvhappe ahel lüheneb kahe süsiniku võrra, mis eralduvad atsetüül-KoA koostises. Atsetüül-KoA lõplik oksüdeerumine CO2-ks toimub trikarboksüülhapete tsüklis. Oksüdatsioonil tekivad taandatud elektronkandjad NADH ja FADH2, mille reoksüdeerumine hingamisahelas produtseerib ATP. ENERGIA TOOTMINE RASVHAPETEST Staadium Staadium 1: rasvhappe oksüdatsioonil eralduvad atsetüüljäägid CH 3C0-KoA kujul. Staadium 2: CH3C0-KoA oksüdeeritakse C02-ks tsitraaditsüklis. Staadium 3: staadiumitest 1 ja 2 pärinevad elektronid kanduvad 02-le hingamisahela kaudu, tagades ATP sünteesi oksüdeeriva fosforüülimise protsessis. RASVHAPETE OKSÜDATSIOON Palmithappe (C16) -oksüdatsioon
2. Kirjeldage mitokondri ehitust (membraanid ja kompartmendid) ning hingamisahela komponentide paiknemist mitokondris. Mitokondri sisemembraan barjäär metaboliitidele. Sisaldab suurel hulgal valke, mille funktsiooniks on metaboliitide transport. Välismembraan vabalt läbilaskev väikestele molekulidele ja ioonidele. Sisemembraan läbilaskev enamikele väikestele molekulidele ja ioonidele, kaasaarvatud H+. Sisaldab: - respiratoorsed elektronkandjad (kompleksid I-IV). - ADP-ATP translokaas - ATP süntaas - teised membraansed transporterid Maatriks sisaldab: püruvaadi dehüdrogenaasi kompleks, tsitraadi tsükli ensüüme, rasvhappe beeta- oksüdatsiooni ensüüme, ainohapete oksüdatsiooni ensüüme, DNA, ribosoomid, ATP, ADP, Pi, Mg 2+, Ca2+, K+. HINGAMISAHEL 3. Nimetage hingamisahela komponendid ja nende töös osalevad elektronide ülekandes osalevad rühmitused.
annaabi.ee 
