positiivsele punktlaengule või positiivse elektrilaenguga kehale. Definitsiooni valemi kohaselt on elektri välja tugevuse mõõtuhikuks 1 njuuton kuloni kohta 1N/C See on võrdväärne enamkasutatava ühikuga üks Volt meetri kohta 1V/m Näited: põleva elektrilambi hõõgniidis ........ 400.......700 N/C õhus vahetult enne välgu lööki kuni 5*10`5 N/C Elektrisädeme tekkimist kuivas õhus 3*10`5 Elusa raku membraamis 2*10 N/C Vesiniku aatomisse kuuluva elektroniasukohas 5*10`11 N/C Keha laenguga a tektitab endast kaugusel r asuva punktis elektrivälja tugevuse: E=kQ/Er`2 kus E (N/C) elektrilaenguga keha tekitatud elektrivälja tugevuses kauguselt r Q(C) elektrivälja tekitatud keha elektrilaengu suurus r(m) vaadeldava punkti kaugus elektrivälja teitanud kehast k (Nm`2/C`2) võrdtegur konstant k= 9*10`9 Nm2/C2 E keskonna suhteline dielektriline läbitavus Küsimused ja Ülessanded
positiivsele punktlaengule või positiivse elektrilaenguga kehale. Definitsiooni valemi kohaselt on elektri välja tugevuse mõõtuhikuks 1 njuuton kuloni kohta 1N/C See on võrdväärne enamkasutatava ühikuga üks Volt meetri kohta 1V/m Näited: põleva elektrilambi hõõgniidis ........ 400.......700 N/C õhus vahetult enne välgu lööki kuni 5*10`5 N/C Elektrisädeme tekkimist kuivas õhus 3*10`5 Elusa raku membraamis 2*10 N/C Vesiniku aatomisse kuuluva elektroniasukohas 5*10`11 N/C Keha laenguga a tektitab endast kaugusel r asuva punktis elektrivälja tugevuse: E=kQ/Er`2 kus E (N/C) elektrilaenguga keha tekitatud elektrivälja tugevuses kauguselt r Q(C) elektrivälja tekitatud keha elektrilaengu suurus r(m) vaadeldava punkti kaugus elektrivälja teitanud kehast k (Nm`2/C`2) võrdtegur konstant k= 9*10`9 Nm2/C2 E keskonna suhteline dielektriline läbitavus Küsimused ja Ülessanded
annaabi.ee 
