jaguneb omakorda kolmeks alamõisteks: mikrokliima, parakliima ja elektrokliima. Mikrokliima on siiski seadusaktidega reglementeeritud. Elukeskkonnana peetakse normaalseks mikrokliimat, mille temperatuur on 20- 21°C, suhteline niiskus 4060% (soovitavalt vähemalt 50%), selle liikumiskiirus on väiksem kui 0,1 m/s, selles levib soojuskiirgust normi piires 30W/m². Parakliima all mõeldakse (para kaasnev, juures) muude tingimustega kaasnevat elektromehhaanilise lainetuse keskkonda, õhu saastatust, õhu keemilist koostist, valgust ehk valgustihedust (lux), müra (dB), radiatsiooni (0,15 mikrosv/h (siivert)). Õhu gaasilist molekulaarkoostist (mitte segamini ajada õhu kui gaaside segu mahulise koostisega, mis on teadaolevalt suures piires 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 1% inertgaase) ja selle keemilist koostist.Kasutusele võetud ka termin elektrokliima, mis tähistab õhu elektrokeemilist koostist. Otsustav on selle puhul hapnikumolekul
F.L. Smidth’i turbiinid: II maailmasõja ajal ehitas energiakompanii F.L. Smidth mitmeid tuuleturbiine, milledest mõned olid kahe- ja osad kolme labaga. Kõik need ehitatud tuuleturbiinid tootsid reeglina alalisvoolu. Esimene vahelduvvoolugeneraatoriga tuuleturbiin on valmistatud Poul La Couri endise 1904 a. lõpetaja Johannes Juul’i poolt. J. Juul’i poolt on loodud ka innovatiivne 200 kW-ne masin (1956- 1957) elektrikompaniile SEAS. Kolmelabaline masin koos elektromehhaanilise pööramissüstemiga oli teerajajaks just tänastele tuulikutele. Turbiin oli nn stall control süsteemiga ja J. Juul leiutas sinna juurde aerodünaamilised pidurid mis hakkavad teatud tuulekiirusel pöörlemiskiirust hoopis pidurdama. Põhimõtteliselt sama süsteem on ka tänapäevastel stall control’süsteemiga varustatud tuuleturbiinidel. 1980-ndad aastad 80-ndad aastad olid erinevate kontseptsioonide ja erinevate võimsuste väljapakkumise aeg.
- Mootori nurkkiirus Esmalt leiame generaatori elektrilise ajakonstandi. LAM 20g10-3 H TE = = = 0, 01 RAM 2, 0 LAM - Mootori ankrumähise induktiivsus 17 RAM - Mootori ankrumähise takistus Järgnevalt leiame mootori elektromehhaanilise ajakonstandi. L + LAG 0, 020 + 0, 025 H TE = AM = = 0, 00938 RAM + RAG 2, 0 + 2,8 LAG - Generaatori ankrumähise induktiivsus RAG - Generaatori ankrumähise takistus Järgnevalt leiame mootori nurkkiiruse, mootori teguri leidmiseks. n g2850 = = = 289 s -1
annaabi.ee 
