Nimetu
A Becqurel avastas radioaktiivsuse leides, et uraanimaak rikub oma
kiirgusega kassetis oleva fotopildi. Uraanimaagi kiirgus on pidev ning muud välismõjud ei mõjuta seda kiirgust. Uraani
kiirgust hakati nimetama radioaktiivsuseks. 1919 paigutas radioaktiivsuse kiirguse magnetvälja.(joonis). Gammakiirgus
lähtub aatomituumast nii nagu aatomid paiknevad(prootonid ja neutronid) tuumas kihtidena. Gammakiirgus on kõige
lühema lainepikkusega ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetilline kiirgus. Gammakiirgus koosneb
gammakvantidest ehk suure energiaga footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides mõne teist tüüpi radioaktiivse
kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel.
Üksteise järel avastati radioaktiivsuseid elemente.a) toorium,b)raadium. Alfaosakeste olemus määrati 1908. Radefordi
juhendamisel.
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.(see
annaabi.ee 
