Õhk
temperatuur, rõhk, tihedus, niiskusesisaldus, tahke aine
sisaldus, mikroorganismide sisaldus, milliste väljade
mõjusfääris... Ja veel sügavamale sisusse kaevudes
näeme, et kui pealtnäha on kõik korras, on hapniku
molekulitasemel lisavõime muuta keskkond kas soodsaks
või mitte. Hämmastavalt väikese muutusega võib muuta
palju. Peaaegu kõik.
Toaõhust rääkides tarvitatakse mõistet sisekliima, mis
jaguneb omakorda kolmeks alamõisteks: mikrokliima,
parakliima ja elektrokliima. Mikrokliima on siiski
seadusaktidega reglementeeritud. Elukeskkonnana
peetakse normaalseks mikrokliimat, mille temperatuur on 20-
21°C, suhteline niiskus 4060% (soovitavalt vähemalt 50%),
selle liikumiskiirus on väiksem kui 0,1 m/s, selles levib
soojuskiirgust normi piires 30W/m². Parakliima all mõeldakse
(para kaasnev, juures) muude tingimustega kaasnevat
elektromehhaanilise lainetuse keskkonda, õhu saastatust,
õhu keemilist koostist, valgust ehk valgustihedust (lux), müra