vahelahusest (5), Cu-elektroodidest (6) ja alalisvoolu toiteallikast. Teoreetilise alused Tahke ja vedela faasi liikumisel teineteise suhtes ei toimu libisemine vahetult tahke aine pinnal, vaid kaugemal. Adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioone jäävad paigale, ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga. Elektrokineetiline potentsiaal on potentsiaal sellisel kaugusel piirpinnast, kus vedel faas hakkab liikuma tahke faasi suhtes. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel Elektrokineetilist potentsiaali mõjutavad: temperatuur, lahjeduse suurus ja mõnel juhul ka pH. Töö käik Hoolikalt pestud ja kuiv U-toru kinnitatakse hoidiku külge, külgtoru täidetakse kraanini raudhüdroksiidi sooliga. Kraan suletakse ning toru täidetakse ääreni kolloidlahusega. U- torusse kallatakse umbes 15 ml külgvedelikku (vett) ja asetatakse kohale CuSO 4-ga täidetud vahelahused
2. elektroosmoos - dispersioonikeskkonna liikumine välise elektrivälja mõjul liikumatu tahke faasi suhtes 3. voolamise potentsiaal - potentsiaalide vahe, mis tekib vedeliku liikumisel tahke faasi suhtes (vastandnähtus elektroforeesile) 11 4. sadenemispotentsiaal - potentsiaalide vahe, mis tekib osakeste sadenemisel (liikumisel kindlas suunas) liikumatus dispersioonikeskkonnas (tahke faasi liikumapanemisel vedelikus) (vastandnähtus elektroosmoosile). 6. Mis määrab elektrokineetiliste protsesside intensiivsuse? Elektrokineetiliste protsesside intensiivsuse määrab elektrokineetilines ehk -potentsiaal. Elektrokineetiliste nähtuste kiirust ei määra kogu potentsiaali hüpe , vaid potentsiaali hüpe liikuva ja iikumatu piirpinna vahel. 7. Mida nimetatakse elektrokineetiliseks potentsiaaliks? Millised faktorid mõjutavad elektrokineetilise potentsiaali väärtust? Kuidas muutub -potentsiaal negatiivselt laetud osakestel, kui viia sooli KNO3, Ba(NO3)2 ja La(NO3)3?
*Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. *Täiesti kolloidosakese pinna vastas asub liikumatu kiht( adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioonid). *Teine osa kolloidosakese laengut kompenseerivatest ioonidest ei ole seotud osakesega ja osaleb soojusliikumises (ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga). Sellist laetud kihti, mis tekib tahke ja vedela faasi vahelisel piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks . *Elektrokineetiliste nähtuste kiirust määrab potentsiaali hüpe liikuva ja liikumatu piirpinna vahel. Seda potentsiaali nimetatakse elektrokineetiliseks ehk -potentsiaaliks. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel. *Paljud kolloidlahused sisaldavad peale valmistamist suurema või väiksema hulga molekulaarseid aineid(peamiselt elektrolüüte) Need lisandid tuleb eemaldada, sest liigne elektrolüüt üldiselt
*Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. *Täiesti kolloidosakese pinna vastas asub liikumatu kiht( adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioonid). *Teine osa kolloidosakese laengut kompenseerivatest ioonidest ei ole seotud osakesega ja osaleb soojusliikumises (ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga). Sellist laetud kihti, mis tekib tahke ja vedela faasi vahelisel piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks . *Elektrokineetiliste nähtuste kiirust määrab potentsiaali hüpe liikuva ja liikumatu piirpinna vahel. Seda potentsiaali nimetatakse elektrokineetiliseks ehk -potentsiaaliks. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel. *Paljud kolloidlahused sisaldavad peale valmistamist suurema või väiksema hulga molekulaarseid aineid(peamiselt elektrolüüte) Need lisandid tuleb eemaldada, sest liigne elektrolüüt üldiselt
3) Tsoonelektroforees - sarnane liikuva pinna elektroforeesiga, kuid kasutatakse inertset tahket kandjat või geeli. Selle meetodiga ei saa määrata osakeste elektroforeetilist liikuvust, kuid on võimalik segusid hästi komponentideks lahutada. 4) Kapillaarelektroforees - samuti kasutusel analüütilistel eesmärkidel. Tzeeta-potentsiaal ehk elektrokineetiline potentsiaal - potentsiaal liikuva ja seisva kihi vahelisel piirpinnal. Tseeta-potentsiaal määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näiataja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel. Lisaks osakese laengule, sõltub ka difuusse kihi paksusest, seega elektrolüütide kontsentratsioonist ja temperatuurist. Kui rakendada laetud kolloidosakestest süsteemile elektriväli, hakkavad osakesed koos nendega seotud ioonidega liikuma ühes suunas, ülejäänud difuusse kihi ioonid vastassuunas. Kui laetud osakesed liiguvad lahuse suhtes, tekib selle tagajärjel elektriväli. V variant
annaabi.ee 
