Kus külgvedeliku viskoossus, piirpinna edasiliikumise kiirus, elektrivälja tugevus, vaakumi dielektriline läbitavus, Piirpind nihkus allapoole ehk negatiivse elektroodi poole, seega osakesed olid positiivselt laetud. Tulemused Antud laboratoorses töös oli vaja uurida elektroforeesi nähtust ning arvutada elektrokineetiline potentsiaal ning määrata osakeste laengu märk. Minu katses elektrokineetiliseks potentsiaaliks tuli 0,0116 V ning osakesed olid positiivselt laetud.
suunas) liikumatus dispersioonikeskkonnas (tahke faasi liikumapanemisel vedelikus) (vastandnähtus elektroosmoosile). 6. Mis määrab elektrokineetiliste protsesside intensiivsuse? Elektrokineetiliste protsesside intensiivsuse määrab elektrokineetilines ehk -potentsiaal. Elektrokineetiliste nähtuste kiirust ei määra kogu potentsiaali hüpe , vaid potentsiaali hüpe liikuva ja iikumatu piirpinna vahel. 7. Mida nimetatakse elektrokineetiliseks potentsiaaliks? Millised faktorid mõjutavad elektrokineetilise potentsiaali väärtust? Kuidas muutub -potentsiaal negatiivselt laetud osakestel, kui viia sooli KNO3, Ba(NO3)2 ja La(NO3)3? Tahke ja vedela faasi liikumisel teineteise suhtes ei toimu libisemine vahetult tahke aine pinnal, s.o. elektrilise kaksikkihi sisemise ja välimise kihi vahel, vaid kaugemal. Adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioone jäävad paigale, ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga.
ioonid). *Teine osa kolloidosakese laengut kompenseerivatest ioonidest ei ole seotud osakesega ja osaleb soojusliikumises (ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga). Sellist laetud kihti, mis tekib tahke ja vedela faasi vahelisel piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks . *Elektrokineetiliste nähtuste kiirust määrab potentsiaali hüpe liikuva ja liikumatu piirpinna vahel. Seda potentsiaali nimetatakse elektrokineetiliseks ehk -potentsiaaliks. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel. *Paljud kolloidlahused sisaldavad peale valmistamist suurema või väiksema hulga molekulaarseid aineid(peamiselt elektrolüüte) Need lisandid tuleb eemaldada, sest liigne elektrolüüt üldiselt vähendab kolloidlahuse püsivust. Elektrokineetilised nähtused
ioonid). *Teine osa kolloidosakese laengut kompenseerivatest ioonidest ei ole seotud osakesega ja osaleb soojusliikumises (ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga). Sellist laetud kihti, mis tekib tahke ja vedela faasi vahelisel piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks . *Elektrokineetiliste nähtuste kiirust määrab potentsiaali hüpe liikuva ja liikumatu piirpinna vahel. Seda potentsiaali nimetatakse elektrokineetiliseks ehk -potentsiaaliks. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel. *Paljud kolloidlahused sisaldavad peale valmistamist suurema või väiksema hulga molekulaarseid aineid(peamiselt elektrolüüte) Need lisandid tuleb eemaldada, sest liigne elektrolüüt üldiselt vähendab kolloidlahuse püsivust. Elektrokineetilised nähtused
annaabi.ee 
