vegetatiivselt. Heteroploidsuse kohta võib kirjanduses leida vastukäivaid andmeid (Tolmsoff 1983, Beadle 2003, Bresinsky et al. 1987). Meie poolt koostatud seente genoomi suuruse andmebaas http://www.zbi.ee/fungal- genomesize (Kullman et al. 2005a, Tamm et al., 2005) sisaldab üle 1000 kirje. Välja on toodud kasutatud meetodid, genoomi suurus, kromosoomide arv jm. Uurides põhiliselt mittesuguliselt paljunevaid seeni ja kasutades elektroforeetilist karüotüpiseerimist on leitud, et seeneliigi sees on genoomi suuruse ja kromosoomide arvu varieerumine pigem reegel kui erand (Beadle 2003). Vastuoksa, suguliselt paljunevaid seeni tsütofluoromeetriliselt uurides on leitud, et liigi sees on tüvede ja varieteetide tuumade DNA sisaldus stabiilne; samas on leitud suuri erinevusi liikide vahel ühe perekonna piires ja seltsi piires perekondade vahel (Bresinsky et al., 1987). Näib, et sugulise
1) Mikroelektroforees - liikumist jälgitakse mikroskoobiga. 2) Liikuva pinna elektroforees - luuakse süsteem, kus on terav piirpind kolloidlahuse ja puhta dispersioonikeskkonna vahel ning jälgitakse selle piirpinna liikumist elektriväljas. Nende kahe meetoditega saab määrata tseeta-potentsiaali väärtust. 3) Tsoonelektroforees - sarnane liikuva pinna elektroforeesiga, kuid kasutatakse inertset tahket kandjat või geeli. Selle meetodiga ei saa määrata osakeste elektroforeetilist liikuvust, kuid on võimalik segusid hästi komponentideks lahutada. 4) Kapillaarelektroforees - samuti kasutusel analüütilistel eesmärkidel. Tzeeta-potentsiaal ehk elektrokineetiline potentsiaal - potentsiaal liikuva ja seisva kihi vahelisel piirpinnal. Tseeta-potentsiaal määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näiataja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel. Lisaks osakese laengule, sõltub ka difuusse
Tähtsamad elektroforeesimeetodid on: Mikroelektroforees - kolloidosakeste liikumist elektriväljas jälgitakse vahetult mikroskoobiga Liikuva pinna elektroforees - luuakse süsteem, kus on terav piirpind kolloidlahuse ja puhta dispersioonikeskkonna vahel ning jälgitakse selle piirpinna liikumist elektriväljas. Tsoonelektroforees - sarnane liikuva pinna elektroforeesiga, kuid kasutatakse inertset tahket kandjat või geeli. Selle meetodiga ei saa määrata osakeste elektroforeetilist liikuvust, kuid on võimalik segusid hästi komponentideks lahutada (näit. polüakrüülamiidgeelil saab vereseerumi lahutada umbes 25 komponendiks). Pindaktiivsus Pindaktiivsus on aine (pindaktiivne aine) võime vähendada pindpinevust faaside piirpinnal. Pindaktiivsete ainete(PAA) adsorptsioon erinevatel piirpindadel(tahke aine/vedelik/gaas) muudab piirpindade olemust, see on oluline farmaatsias. Adsorptsioon põhjustab pindpinevuse kahenemist.
Tähtsamad elektroforeesimeetodid on: Mikroelektroforees - kolloidosakeste liikumist elektriväljas jälgitakse vahetult mikroskoobiga Liikuva pinna elektroforees - luuakse süsteem, kus on terav piirpind kolloidlahuse ja puhta dispersioonikeskkonna vahel ning jälgitakse selle piirpinna liikumist elektriväljas. Tsoonelektroforees - sarnane liikuva pinna elektroforeesiga, kuid kasutatakse inertset tahket kandjat või geeli. Selle meetodiga ei saa määrata osakeste elektroforeetilist liikuvust, kuid on võimalik segusid hästi komponentideks lahutada (näit. polüakrüülamiidgeelil saab vereseerumi lahutada umbes 25 komponendiks). Pindaktiivsus Pindaktiivsus on aine (pindaktiivne aine) võime vähendada pindpinevust faaside piirpinnal. Pindaktiivsete ainete(PAA) adsorptsioon erinevatel piirpindadel(tahke aine/vedelik/gaas) muudab piirpindade olemust, see on oluline farmaatsias. Adsorptsioon põhjustab pindpinevuse kahenemist.
annaabi.ee 
