*Neid elektrokineetilisi nähtusi on neli: *elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas; *elektro-osmoos - vedeliku liikumine laetud liikumatu tahke faasi suhtes elektriväljas; *voolamise potentsiaal - elektriväli, mis tekib vedeliku liikumisel laetud tahke faasi suhtes; *settimispotentsiaal - elektriväli, mis tekib laetud osakeste liikumisel vedeliku suhtes. Enam praktilist rakendust leiavad elektroforees ja elektroosmoos. Tähtsamad elektroforeesimeetodid on: Mikroelektroforees - kolloidosakeste liikumist elektriväljas jälgitakse vahetult mikroskoobiga Liikuva pinna elektroforees - luuakse süsteem, kus on terav piirpind kolloidlahuse ja puhta dispersioonikeskkonna vahel ning jälgitakse selle piirpinna liikumist elektriväljas. Tsoonelektroforees - sarnane liikuva pinna elektroforeesiga, kuid kasutatakse inertset tahket kandjat või geeli. Selle meetodiga ei saa määrata osakeste elektroforeetilist liikuvust, kuid on võimalik segusid
*Neid elektrokineetilisi nähtusi on neli: *elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas; *elektro-osmoos - vedeliku liikumine laetud liikumatu tahke faasi suhtes elektriväljas; *voolamise potentsiaal - elektriväli, mis tekib vedeliku liikumisel laetud tahke faasi suhtes; *settimispotentsiaal - elektriväli, mis tekib laetud osakeste liikumisel vedeliku suhtes. Enam praktilist rakendust leiavad elektroforees ja elektroosmoos. Tähtsamad elektroforeesimeetodid on: Mikroelektroforees - kolloidosakeste liikumist elektriväljas jälgitakse vahetult mikroskoobiga Liikuva pinna elektroforees - luuakse süsteem, kus on terav piirpind kolloidlahuse ja puhta dispersioonikeskkonna vahel ning jälgitakse selle piirpinna liikumist elektriväljas. Tsoonelektroforees - sarnane liikuva pinna elektroforeesiga, kuid kasutatakse inertset tahket kandjat või geeli
annaabi.ee 
