Keemiline side
Viimased on üksteisega seotud kollektiviseeritud elektronide
(elektrongaasi) abil.
Iooniline side
Ioonilise sideme iseloomu, sellise sidemega ühendite omadusi ja struktuuri käsitleb keemilise sideme
elektrostaatiline teooria. Selle järgi seisneb keemiline toime ioonide moodustumises ning nende
elektrostaatilises vastastikuses mõjus. Lihtioonide tekke määrab aatomite elektronstruktuur. Kvantitatiivselt
iseloomustatakse ioonide tekkimise võimet ionisatsioonipotentsiaali ja elektroafiinsusega. Leelis ja
leelismuldmetallid, millel on väike ionisatsioonipotentsiaal, moodustavad ka kõige kergemini ioone. Teistel
elementidel on tavalistes tingimustes ioonide moodustumine vähetõenäoline, sest see on seotud suure
energiakuluga.
Suure elektronafiinsuse tõttu moodustavad lihtioone eelistatult VII rühma pelemendid. Elektroni liitumisel
hapniku, väävli, süsiniku ja teiste aatomitega eraldub energiat. Teise elektroni liitumine ja mitmelaengulise
annaabi.ee 
