Korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti . Kuidas metall toimib elektrolüüdis , sõltub tema elektrkeemilisest potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. Metallide järjestus elektronkeemilise potensiaali alusel on järgmine : Vask +0,345 Nikkel -0,20 Tsink -0,76 Antimon +0,20 Koobalt -0,255 Mangaan -1,10 Vesinik 0,00 Kaadium -0,40 Alumiinium -1,34 Plii -0,13 Raud -0,44 Magneesium -1,87 Tina -0,14 Kroom -0,56
See mälu tüüp hoiab üldiselt infot ainult sekundi murdosa, enne kui vana informatsioon asendatakse uue stiimulitega. Sensoorne hoidla filtreerib meeltelt tulnud signaale ja jälgib neid alateadlikul tasandil. Enamiks sensoorset informatsiooni heidetakse peaaegu kohe kõrvale. Sensoorne mälu joaks pole õun midagi muud kui punane või roheline, läikiv, ümmargune, tahke. 1.1.3. Lühimälu Lühimälu on tuntud aktiivse või töötava mäluna, sest see sõltub ergastatud neuronite elektrkeemilisest aktiivsusest. Seda tüüpi kasutatakse tavaliselt ülesannete teostamiseks. Lühimälu säilitab informatsiooni kõigest kümme või kakskümmend sekundit. Lõhimälu maht on piiratud. Tavaliselt suudab ta samaaegselt säilitada ligikaudu seitset informatsiooni ühikut - olgu need siis numbrid, sõnad või kujundid. Iga uue informatsiooni sisestamisega paigutatakse juba olemasolev info ümber. Selle tagajärjel kaob lühiajaline
annaabi.ee 
