põikimahtuvus paralleelühenduses võrgu ekvivalentse induktiivsusega ning tekib pingeresonants ehk väga suured pinged. 14. Jadaresonants nähtused jaotusvõrkudes Kui mahtuvus ja induktiivsus on jadamisi (nagu eelmine punkt) ning vool läheb suureks. 15. Signaalpinged Näiteks arvestite kauglugemissüsteemid. Kui pingele on pealdatud teatud signaale edastavad pinged. Madalsageduslikud-110-3000Hz, kandesagedussignaalid 3-148,5kHz. 16. Elektrivarustuskindluse näitajad SAIFI, SAIDI, CAIDI(katkestus B e keskmine kestvus). 17. Elektrijaotusvõrkude katkestuste sagedust mõjutavad tegurid JV tüüp ja liinide pikkus, neutraali maandus, LPkaitse tüüp, releekaitse struktuur, maastiku tüüp, ilm, loomade rohkus 18. Elektri kvaliteedi vajalikkus Pingelohkude ja toit.katkestuste suhtes on kõige tundlikumad pidevad tootmisprotsessid. Kõrg. harmoonikud põhjustavad energiakadusid, seadmete ülekuumenemist
Selliste trafode asümmeetrilisel koormamisel tekivad madalpingepoolel suured faasipingete erinevused ning täiendavad võimsuskaod. Põhimõtteliselt sobivad sellised trafod ainult sümmeetriliste koormuste korral. Trafode arvu ja võimsuse valimisel lähtutakse nende arvutuslikust koormusest. Arvestada tuleb ka reserveerimise ja avariilise ülekoormamise võimalusi ning muidugi majanduslikke võimalusi. Enamasti on trafosid alajaamas üks või kaks olenevalt vajalikust elektrivarustuskindluse tasemest ja perspektiivsest koormusest. Ülesseatud trafode võimsus peab normaaltalitlusel vastama tingimusele Sm ST ≥ nT kus Sm – alajaama maksimaalkoormus nT – trafode arv alajaamas. Avariijärgses talitluses on tingimuseks
eeskirjadega. Esmajärjekorras tuleb puhastada kõikide liinide, mis on tarbijate ainsaks toiteallikaks, trassid ulatuses, mis välistab puude kukkumise liinidele. Juhul kui esineb kohti, kus ei ole võimalik sätestatud nõudeid täita, siis need kohad ja nende liinide ulatus määratleda ning kavandada konkreetsed muud meetmed (näiteks liinide kaablisse viimine, reservliinide rajamine jm) tarbijatele vajaliku elektrivarustuskindluse tagamiseks ka nendes kohtades. Hetkel Elektrilevi OÜs käibel olev 0,4 20 kV võrgustandard (Lisa 1 ja 2) näeb üldistatult ette, et keskmine liinikoridori laius peab olema 7,5 meetrit. Kui laiendada liinikoridore 28,5 meetri võrra oleksid liinikoridorid nii laiad, et ükski puu teoreetiliselt liinide peale kukkuda ei saa. Elektrilevi OÜ poolt saadud andmete põhjal maksab ühe hektari liinikoridori laiendamine ilma koristuseta laias
töökindlus ja terve hulk mitmesuguseid juhuslikke faktoreid. Eksisteerib suur hulk näitajaid elektrisüsteemide, tema osade, elementide või elementide grup- pide töökindluse iseloomustamiseks. Tänapäeval on elektrivõrkude arengu planeerimisel ja projekteerimisel kasu- tusel kaks põhilist lähenemisviisi töökindluse arvestamiseks. Moodsal lähenemisel vaadeldakse töökindlust varustuskindluse väärtuse as- pektist. Elektrivarustuskindluse väärtuse mõõduks võetakse arenguvariandi töökindlusest tuleneva tarbijaile andmata jäänud energia tõenäolise kogusega seotud katkestuskulu (katkestuskahjum). See tähendab, et töökindluse muu- tust käsitatakse ühe kulu liigina, mida arvestatakse planeerimise üldises ma- ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 41
annaabi.ee 
