mets. Eriti hästi kuivad männikud. Saagi püüdmiseks aga valgusküllane avamaastik (puisniidud, jõeluhad ja avamaastikest ümbritsetud salud). Eestis on asunud elama kultuurmaastikule, kus on talle nii toitu kui ka pesitsusvõimalusi. Eluviis Võib elada kuni 9 aastaseks. Siniraag on „jälgi ja haara“ tüüpi röövtoiduline lind. Ta istub 3-6m kõrgusel vaatluskohal, kust jälgib allpool nähtavale ilmuvaid saakloomi. Jälgimiskohaks sobivad telefoni- ja elektritraadid ning – postid, aga ka põõsaladvad. Nähes saaki, sööstab maha seda haarama. Mõnikord püüab õhust ka lendavaid putukaid. Siniraag on väga liikuv. Aladel, kus sinirao populatsioon on suur, on ta tavaline teeäärelind. Kraaksatab harva- tavaliselt Pereelu •Siniraod valivad paarilise kevadel •Oluliseks kriteeriumiks paarilise valikul on toitmisoskus, emaslind laseb isaslinnul endale maiuspalasid tassida ning niimoodi seda oskust mõõdab •Siniraag pesitseb enamasti suuremates
3 Suurim jäitekahju. Kõige suuremat jäitekahju tekitanud torm mällas 1998. a jaanuari esimesel nädalal Ida-Kanadas ja selle naabruses USA-s. 6. jaanuaril alanud lumetorm blokeeris lennujaamad, raudteemagistraalid ja maanteed ning jättis ligi 3 miljonit inimest ligi 40% Quebeci elanikkonnast elektrita. Viie päeva jooksul kattis külmunud vihm elektritraadid 10 cm paksuse jääkihiga, mida liinid ei suutnud kanda. Kümned tuhanded postid kukkusid pikali. Kahjude kogusumma oli miljard Kanada dollarit (650 miljonit USD). Ohvriterohkeim vulkaanipurse. 1815. a hukkus Indoneesias (tookordses Hollandi Ida- Indias) Sumbawa saarel Tambora vulkaani purske tagajärjel 92 000 inimest. Enim tapnud geisripurse. Augustis 1903 hukkus Uus-Meremaal Waimangu geisri äkkpurske ajal neli inimest. Geisrit toitev termaalveesüsteem oli tekkinud 1886. a läheduses
annaabi.ee 
