Juhi takistust saab otstelt mõõta oommeetriga. Takistuse mõõtmiseks tuleb juht vooluringist eemaldada. Vooluring moodustuvad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti ja lüliti. Elektrivool võib olla vaid suletud vooluringis. Elektritarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Lüliti abil saab vooluringi kas sulgeda või avada. Lõliti ühendatakse tarvitiga jadamisi. Vooluringe kujutatakse joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks.2A ühes sekundis läbib juhiristlõiget laeng 2 kulonit. Ohmi seadus voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Takisti tema takistust ei saa muuta, reostaat tema takistust saab muuta, kasutatakse vooluringis voolutugevuse muutmiseks. Juhi takistus sõltub: materjalist ( materjali kristallvõre tugevusest ), juhi pikkusest ( mida pikem on juht, seda suurem on takistus võrdeline ), ristlõike
ühendamiseks), elektritarviti(d) (siin muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks) ja lüliti(d) (nende abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada) moodustavad vooluringi. Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Et saada ülevaade vooluringi osade omavahelistest ühendustest, esitatakse vooluringid joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega (I=I1=I2). Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel (pinge on suurem selle jada otstel, mille takistus on suurem)
annaabi.ee 
