Osoneeritud joogivesi on sinaka tooniga ja klooritud veest palju maitsvam. Veel kasutatakse osooni kliimaseadmetes ja paberi- ning toiduainetetööstuses, tema abil sünteesitakse lõhnaaineid (vanilliini, roosiõli) ja bioaktiivseid ühendeid (glutamiinhapet, neerupealise ja munasarja hormoone. Tehislikult toodetakse osooni osonaatorites elektrilahenduse toimel õhuhapnikust. Vähesel määral tekib osooni ka elektrikeevitusel, röntgeniaparaadi ja elektripuuri töötamisel. Looduses tekib osooni välgu toimel ja mõningate taimede elutegevuse kõrvalproduktina (näiteks männivaigu ja teatud merevetikate oksüdatsioonil). Väikeses kontsentratsioonis annab osoon õhule iseloomuliku "värske" lõhna, mida võib tunda männimetsas või peale äikest, see on inimorganismile kasulik. Tänu fotosünteesile ja vähemal määral teistele looduslikele protsessidele on õhuhapnik taastuv loodusrikkus
munasarja hormoone). Osooni kasutatakse ka toitainete säilitamisel - külmutite osoonitud õhus säilivad lihasaadused kaks korda kauem. Meditsiinis kasutatakse osooni sokiseisundist ja narkoosi alt väljatoomiseks. Tehislikult toodetakse osooni osonaatorites elektrilahenduse toimel õhuhapnikust. Vähesel määral tekib osooni ka elektrikeevitusel, röntgeniaparaadi ja elektripuuri töötamisel. Looduses tekib osooni välgu toimel ja mõningate taimede elutegevuse kõrvalproduktina (näiteks männivaigu ja teatud merevetikate oksüdatsioonil). Väikeses kontsentratsioonis annab osoon õhule iseloomuliku "värske" lõhna, mida võib tunda männimetsas või peale äikest, see on inimorganismile kasulik. Osoonikiht ehk osonosfäär asub 10 -50 km kõrgusel maapinnast. Osoon tekib seal tänu sellele, et valguse toimel dihapniku molekulid lagunevad hapniku aatomiteks.
bioaktiivseid ühendeid (glutamiinhapet, neerupealise ja munasarja hormoone). Osooni kasutatakse ka toitainete säilitamisel - külmutite osoonitud õhus säilivad lihasaadused kaks korda kauem. Meditsiinis kasutatakse osooni sokiseisundist ja narkoosi alt väljatoomiseks. Tehislikult toodetakse osooni osonaatorites elektrilahenduse toimel õhuhapnikust. Vähesel määral tekib osooni ka elektrikeevitusel, röntgeniaparaadi ja elektripuuri töötamisel. Looduses tekib osooni välgu toimel ja mõningate taimede elutegevuse kõrvalproduktina (näiteks männivaigu ja teatud merevetikate oksüdatsioonil). Väikeses kontsentratsioonis annab osoon õhule iseloomuliku "värske" lõhna, mida võib tunda männimetsas või peale äikest, see on inimorganismile kasulik. Osoonikiht ehk osonosfäär asub 10 -50 km kõrgusel maapinnast. Osoon tekib seal tänu sellele, et valguse toimel dihapniku molekulid lagunevad hapniku aatomiteks.
Kuigi loputusmeetod annab ülevaate kogu rümba saastatusest, nii pinnalt kui seestpoolt, on suhteliselt ebatõe- näone, et uuritavasse vedelikku satuvad tugevasti rümba välispinnale kinnitunud organismid. Lisaks sellele on loputamistehnika ka liialt töömahukas ja sobimatu kalkunirümpadele nende suuruse tõttu. Proovide võtmiseks külmutatud lihast, näiteks lihaplokkidest ja mehaaniliselt konditustatud lihast, võib kasutada spetsiaalse koguriga elektripuuri. Külmutatud 34 linnuliha rümpasid jahutatakse üle öö ja proovid võetakse sarnaselt värske rümba proovivõtu tehnikaga. Liha ja linnuliha lõigatud jaotustükkidelt võetakse proovid värskelt lõigatud tükki- de pindadelt. Töödeldud toodete (nt küpsetatud) on kasulik määrata mikroorganis- mide olemasolu toodete keskpunktis ja proovid võetakse sel juhul steriilse korgits- puuriga. Pärast töötlemist võivad tooted kontamineeruda ristsaastumise tulemusena