Ignalina tuumajaama ehitamise kohta, materjal väitluseks
Venemaa varusid hinnatakse kahele protsendile, mis on sama suurusjärk kui Jordaanial, kus
Eesti Energia kavatseb väidetavalt hakata põlevkivi kaevandama.
Oma uraanivarusid peidab ka Eesti maapõu, kuid nende käitlemiseks tuleks kogu põhjarannik
pahupidi pöörata.
Võrkudega liitmine
Tuumajaama liitumisel elektrivõrkudega kujuneb peamiseks küsimuseks süsteemi võime
kompenseerida võimalikke avariisid. Kui ühes Narva elektrijaama 200 MW põlevkivi
elektriplokis juhtub avarii, siis elab kogu süsteem vahejuhtumi lihtsalt üle, sest kõrval töötab
kuus-kaheksa samasugust.
Kui seiskub näiteks tuumaelektrijaama 1600 MW reaktor, siis on kuri karjas, sest puudujääv
elektrihulk tuleb leida mingitest teistest käeulatuses asuvatest energiaallikatest.
Kahtlused, kas Eesti Energial tasub tuumaprojektiga pea ees tundmatusse hüpata, sarnanevad
arutlusega: kas tasub omandada autojuhilube, kui liiklus on nii ohtlik.