Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elektripirnides" - 5 õppematerjali

MITTEMETALLID-Lämmastik-fosfor-süsinik ja räni
2
doc

MITTEMETALLID (Lämmastik, fosfor, süsinik ja räni)

LÄMMASTIK 1. Üldiseloomustus · Asub VA rühmas 2. perioodis. Elektronvalem on 1s22s22p3. Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (N2). · Looduses: põhiosa atmosfääris (õhus N-78%, O2-21%, Ar-0,9%), väga oluline taimedele (valkude jt. ühendite süntees), lämmastiku ringe, happevihmad. · Lämmastik on väheaktiivne (inertne) => kasut elektripirnides. · N2 ­ lõhnata, värvitu gaas. Vees vähe lahutuv. Ei võimalda põlemist (lämmatava toimega). · Väga kõrgel to (näiteks äike) tekib lämmastikoksiid (N2+O22NO). 2. Ühendid · Amoniaak (NH3) ­ üks tähtsamaid lämmastiku ühendeid. On värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas. Lahustub hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat (NH3 H2O). Kasutatakse minestuse korral ­ nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega

Keemia → Keemia
24 allalaadimist
Mittemetallidest üldiselt slideshowna
25
ppt

Mittemetallidest üldiselt slideshowna

Cu0 ­ 2e- CuII 1 SVI + 2e- S-IV 1 5. Elektronbilansist pisuke veel 4 Al + 3 O2 2 Al2O3 Al0 ­ 3e- AlIII 4 O20 + 22e- 2O-II 3 6. MITTEMETALLID JA NENDE ÜHENDID PRAKTIKS · HAPNIK ­ vajalik põlemisprotsessides (põlemine on ühinemine hapnikuga), sh hingamisel · VESINIK ­ plahvatusohtlik gaas, väga kerge, tulevikukütus · OSOON ­ veepuhastusjaamades (väga tugev oksüdeerija atomaarne hapnik vabaneb) · ARGOON ­ elektripirnides intertse keskkonna tekitamiseks · LÄMMASTIK ­ väga stabiilne molekul (tugev kolmikside) · KLOOR ­ mürgine kollakasroheline gaas · BROOM ­ ainus vedel mittemetall, punakaspruun · VÄÄVEL ­ põletatakse nt kasvuhoonete ja keldriruumide desinfitseerimiseks, tekib SO2 · JOOD ­ meditsiinis haavade desinfitseerimiseks ..... 6. MITTEMETALLID JA NENDE ÜHENDID PRAKTIKS · NO2 ­ punakaspruun mürgine gaas · N2O ­ naerugaas

Keemia → Keemia
51 allalaadimist
Mittemetallid
10
odt

Mittemetallid

siksakahelad) • monokliinne väävel (S8 molekulidest, nõeljad kristallid) 5. Lämmastik ja fosfor. Kasutusalad ja omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad ja nende omadused? Nimeta lämmastiku ja fosfori allotroope (võrdle neid). N • aatomite vahel kolmikside -> kõige püsivam lihtaine • maitseta, lõhnata, värvusetu gaas • vees vähe lahustuv • õhust kergem Kasutusalad: • NH3 – elektripirnides, lahj. nuuskpiiritus (mürgine,värvusetu, terava lõhnaga, kahjustab silmi) • vedel N – ainete jahutamine väga madala temp.-ni • NO, lämmastikoksiid – automootoris • NaHCO3, NH4HCO3, (NH4)2CO3 – kergitusaine taignale • NH4NO3, KNO3 – lämmastikväetised • HNO3 – lämmastikhape • N2O, nitro, naerugaas - narkoosiks Allotroobid puuduvad! P Allotroobid:

Keemia → Mittemetallid
47 allalaadimist
Keemia kokkuvõte
7
docx

Keemia kokkuvõte

· Lämmastik on väheaktiivne. Värvuseta, lõhnata maitseta gaas mis vees hästi ei lahustu. Lämmastik on õhust veidi kergem ja tema keemis temp on -196C. · Vöga kõrgel temperatuuril(3000C) reageerib lämmastik hapnikuga ja moodustub lämmastiktioksiid. Kõrgel temperatuuril võib lämmastik reageerida ka erinevate metallide (moodustades nitride) ja eritingimustel ka vesinikuga moodustades amoniaaki NH .Lihtainena kasutatakse lämmastiku näiteks elektripirnides et hõõgniit kiiresti läbi ei põleks. Vedelat lämmastiku kasutatakse asjade jahutamisel väga madalatele temperatuuridele. · Amoniaak (NH ) ­ nuuskpiiritus, Amoniaagihüdraat (NH xH O), Amoniaagi soolad(tekkivad amoniaakhüdraadi ja happe reageerimisel) amooniumnitraat on väetis aga teda kasutatakse ka lõhkeainetes. Kergitusainena taignas kasutatakse NaHCO ,NH HCO kui ka (NH ) CO · Lämmastik oksiidid runrumad on NO ja NO . Dilämmastikoksiid N O ehk naerugaas

Keemia → Keemia
6 allalaadimist
Mittemetallide omadused-saamisviisid-kasutusalad
14
doc

Mittemetallide omadused, saamisviisid, kasutusalad

NH4NO2 N2 + H2O 2. Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000oC) reageerib lämmastik hapnikuga moodustades lämmastikoksiidi: N2 + O2 2NO 3. Seda tekib õhus äikese ajal ja ka näiteks kaarleegis, vähesel määral ka automootoris. 4. Kõrgel temperatuuril võib reageerida mitmete metallide ja ka vesinikuga moodustades ammoniaagi NH3. Kasutamine · Põhiosa tööstuslikult toodetavast lämmastikust kulubki ammoniaagi tootmiseks. · Lihtainena kasutatakse elektripirnides, vältimaks hõõgniidi läbipõlemist. · Vadelana kastutatakse aineta jahutamisel väga madala temperatuurini. · Oluline tooraine nitraatide ja teiste ainete saamisel, · Väetiste koostises Lämmastiku hapnikühendid Lämmastikoksiid · Värvuseta · Mürgine gaas · Vees praktiliselt lahusumatu · Ei reageeri veega · Neutraalne oksiid · Võib tekkida vastavate lihtainete omavahelisel reageerimisel väga kõrgel temperatuuril N2 + O2 2NO

Keemia → Keemia
134 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun