KUVARID
Iga piksli sees on kinni ksenoon
(Xe) ja neoon (Ne) gaasid.
Kui kuva kontroller tahab kindlat pikslit helendama panna, avab ta aadressi rea, mis viib selle
piksli kambrini (avamine on teostatav vooluringi sulgemisega nii, et elektrivool saaks sellest
läbi minna). Samal ajal saadab kontroller elektrivoolu mööda kuvaliini, mis liigub väljavalitud
pikslini. Elektrienergia saab avatud aadressi real laengu ja liigub läbi piksli ning läbib vastava
vooluringi. Elektripingetest tekkiv energia väljub aatomitest gaasiseguna, muutes gaasi
plasmaks.
Mateeria muutub plasmaks, kui energiaallikas läbib normaalolekus stabiilseid gaase nagu
neoon ja ksenoon. Elektrivoolus vabalt liikuvad elektronid tabavad gaasi aatomeid, luues ja
andes edasi oma energia ioonidele. Need ioonid on aatomid, mis on elektronide tasakaalutuse
(sümmeetria puudumise) tõttu positiivselt või negatiivselt laetud. Ioonid on ebastabiilsed ja
pöörduvad tagasi oma normaalsesse seisu
annaabi.ee 
