3.Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus (lisada valem). Induktsiooni elektrimootorjõud suletud kontuuris absoluutväärtuselt kontuuri pindala läbiva magnetilise muutumise kiirusega. Ei=ΔΦ/ Δt, Ei=n*ΔΦ/ Δt ΔΦmagnetvoo muutus(Wb); Δtajavahemik(s)
Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Kõrvaljõud: vooluringis tagab laengu ringkäigu vooluallikas. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivaid jõude nim. nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Kõrvaljõud panevad lõppkokkuvõttes laengu liikuma kogu vooluringis. Elektromootorjõud-maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Seetõttu oleks emj õigem nimetada allikapingeks. Elektrimootorjõud ja Ohmi seadus: Elektrimootorjõud näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. , Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. Vooluallika tühijooks ja lühis: pinget välistakistusel nim. vooluallika klemmipingeks. STOP · Alalisvooluks nim
Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid vähese matemaatilise haridusega. Ta võttis kasutusele terminid katood, anood, elektrood, ioon, elektrolüüt ja elektrolüüs. Michael Faraday sõnastas selle seaduse 1831.aastal. Elektroodil eraldunud ainehulk on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga, milles m=kq. Tähis m on aine mass, tähis k on elektrokeemiline ekvivalent. Pind, mis on kinnine ja piiratud kontuuriga läbiva magnetvoo muutumisel indutseeritakse kontuuris elektrimootorjõud: . Kus: on elektromotoorjõud voltides Φ on kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog veeberites d tähistab selle suuruse muutust, mille ees ta asub . 3.ELEKTROLÜÜSI RAKENDUSNÄITED Elektrsolüütide vesilahustes ja sulatatud elektrolüütides on võimalik elektrolüüsi läbi viia. Sulatatud elektrolüütide elektrolüüsi toodetakse aktiivseid metalle.
Selleks võib kasutada horisondi kalde näitajat. Joon 44 Horisondi kalde näitaja on viskoosse vedelikuga täidetud hermeetiline korpus. Vedelikus asub näitaja töökeha, mida vedrud hoiavad sümmeetrilises asendis signaaltrafo südamiku suhtes. Vedeliku tihedus on valitud nii, et töökeha ujuvus oleks negatiivne. Kui ankur asub sümmeetriliselt signaaltrafo südamiku suhtes, on magnetahelate takistused omavahel võrdsed, seepärast on summaarne elektrimootorjõud keskmise sambakese mähises võrdne nulliga. Kui aga ankur nihkub sümmeetrilisest asendist kõrvale, magnetahelate takistused pole enam võrdsed ja signaaltrafo väljundil tekib pinge, mille väärtus on võrdeline vurri peatelje x –x kaldega β, faas aga sõltub töökeha nihke suunast. Kaudse juhtimisega vurrkompassi põhimõtteline skeem Joon 45 Olgu algmomendil tundliku elemendi peatelg suunatud itta. Mõne aja