Spekter-värvuste skaala (pidevspekter, kiirgusspekter, neeldumispekter) Bohri postulaadid: 1)Statsionaarsete olekute postulaat: aatom võib viibida ainult erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia diskreetsed väärtused 2)Lubatud orbiitite postulaat: aatomi püsivatele olekutele vastab elektroni tiirlemine kindlatel orbiitidel 3)kiirguse posulaat: üleminek ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab (või neelab) elektrimagnetilise energiakvandi Kirchhoffi reegel aatom kiirgab ja neelab valgust samadel lainepikkustel De Broglie hüpotees-elektronidel on laineomadused Pauli keeluprintsiip-ühes aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni Vanakreeka aatomimudel-aatom on äärmiselt väike, silmale nähtamatu jagamatu osake Thompsoni aatomimudel-aatom on kerakujuline osake, milles on kogu mass ning suvaliselt paiknevad elektronid ühtlaselt jaotunud üle kogu ruumala
magnetvoogu juhtmekeerus. Elektromagnetilise induktsiooni seadusele võime anda erikuju kui induktsioonivool tekib juhtme liigutamisel magnetväljas. Sellisel juhul on laenguid liikuma panevaks jõuks Lorentzi jõud. vBl sin Endainduktsiooniks nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist juhis sellese juhis esineva elektrivooli tugevuse muutumise tõttu. I e = -L L induktiivsus (1H) t Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi elektrimagnetilise induktsiooni seisukohalt ning võrdub endainduktsiooni elektromotoorjõu ja voolutugevuse muutumise kiiruse suhtega. L= / I/t Magnetvoo ühikuks SI-s on üks veeber (1 WB). Üks veeber on magnetvoog, mis läbib pinda pindalaga 1 ruutmeeter selle pinnaga ristuvas magnetäljas, kui välja magnetinduktsioon on 1 Tesla. Defineerimiseks kasutatakse valemit = BS cos. 1 Wb= 1T*1m² Üks tesla defineeritakse valemist F= BIl sin B= F/ Il
Tarbija saab pinget niikaua kuni on nupp survestatud. Selleks, et tarbija jääks pingestatuks iseennis-tuva surunupplüliti vabastamisel survest, ühendatakse viimasega rööbiti normaalselt avatud abikontakt (blokeerkontakt), mis sulguvad üheaegselt jõukontaktidega ja sildavad ehk blokeerivad käivitusnupu. Iseennistuv surunupplüliti normaalselt suletud kontaktidega on elektriahela element, mis on ettenähtud elektrimagnetilise lüliti (kontaktori, relee) elektriahela väljalülitamiseks. Sulavkaitsmete valik Lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamisel tekib paari esimese sekundi vältel tugev käivitus-vool. Ik=(4,5...6.5)In Kui sulavkaitsmete nimivool Isk oleks võrdne mootori nimivooluga In, rakenduks kaitse mootori käivitamisel. Kui Isk võrduks käivitusvooluga Ik, oleks kaitse liiga tugev ja kaitseks mootorit halvasti.
omandab peegeldumisnurk väärtuse 90°, mis praktiliselt tähendab, et laine liikumist lainejuhe pikisuunas ei toimu. Lainejuhes tekib seisev- laine. Seda lainepikkust nimetatakse kriitiliseks lainepikkuseks - λkr = 2a. Vältimaks seisevlaine tekkimist, valitakse lainejuhet mööda edastava elektromagnetilise kiirguse lainepikkuseks 0,5...0,7 kriitilisest lainepikkusest. Plaatidevaheline kaugus a moodustab lainejuhi pikema külje. Lainejuhi lühem külg b ~ 0.35 λkr. Rõhtsalt polariseeritud elektrimagnetilise kiirguse elektriline komponent on rangelt orienteeritud paralleelselt lainejuhi lühema küljega. Seda tüüpi laine polariseeritus on väga püsiv ja ei muutu pööretel ega lainejuhe deformatsoonil. . Jooksevlaine teguriks nimetatakse liinis oleva minimaalse pingeamplituudi suhet maksimaalsesse pingeamplituudi: U U U kiiratav 1 p JLT min sisenvev U max U sisenvev U kiiratav 1 p
annaabi.ee 
