Murdumisnäitaja on tegelikult valguse levimiskiiruste suhe n21 = v1/v2 , kus v1 on valguse kiirus esimeses ja v2 - teises keskkonnas. Absoluutne murdumisnäitaja n = c/v. Kehtib ka n21 = n2/n1, kus n1 ja n2 on vastavate keskkondade absoluutsed murdumisnäitajad. Maxwelli valem väidab, et aine absoluutne murdumisnäitaja n on võrdne ruutjuurega selle aine dielekt- rilisest läbitavusest : n = 1/2. Aine optilised omadused on määratud elektrilistega. Täieliku peegelduse korral valgus ei lähegi teise keskkonda. Täielik peegeldus toimub langemisnurkade korral, mis on suuremad nn. piirnurgast p = arcsin n21. Kui teiseks keskkonnaks on õhk või vaakum, siis p = arcsin (1/n), kus n on esimese keskkonna murdumisnäitaja. Fermat' printsiip väidab, et valgus levib ühest punktist teise piki sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg t on minimaalne
Murdumisnäitaja on tegelikult valguse levimiskiiruste suhe n21 = v1/v2 , kus v1 on valguse kiirus esimeses ja v2 - teises keskkonnas. Absoluutne murdumisnäitaja n = c/v. Kehtib ka n21 = n2/n1, kus n1 ja n2 on vastavate keskkondade absoluutsed murdumisnäitajad. Maxwelli valem väidab, et aine absoluutne murdumisnäitaja n on võrdne ruutjuurega selle aine dielekt- rilisest läbitavusest : n = 1/2. Aine optilised omadused on määratud elektrilistega. Täieliku peegelduse korral valgus ei lähegi teise keskkonda. Täielik peegeldus toimub langemisnurkade korral, mis on suuremad nn. piirnurgast p = arcsin n21. Kui teiseks keskkonnaks on õhk või vaakum, siis p = arcsin (1/n), kus n on esimese keskkonna murdumisnäitaja. Fermat' printsiip väidab, et valgus levib ühest punktist teise piki sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg t on minimaalne
Murdumisnäitaja on tegelikult valguse levimiskiiruste suhe n21 = v1/v2 , kus v1 on valguse kiirus esimeses ja v2 - teises keskkonnas. Absoluutne murdumisnäitaja n = c/v. Kehtib ka n21 = n2/n1, kus n1 ja n2 on vastavate keskkondade absoluutsed murdumisnäitajad. Maxwelli valem väidab, et aine absoluutne murdumisnäitaja n on võrdne ruutjuurega selle aine dielekt- rilisest läbitavusest : n = 1/2. Aine optilised omadused on määratud elektrilistega. Täieliku peegelduse korral valgus ei lähegi teise keskkonda. Täielik peegeldus toimub langemisnurkade korral, mis on suuremad nn. piirnurgast p = arcsin n21. Kui teiseks keskkonnaks on õhk või vaakum, siis p = arcsin (1/n), kus n on esimese keskkonna murdumisnäitaja. Fermat' printsiip väidab, et valgus levib ühest punktist teise piki sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg t on minimaalne
löökpöördtoimelise liikumise saamiseks. Pneumaatiliste käsimasinate eeliseks elektriliste ees on eelkõige nende ohutus ja konstruktsiooni lihtsus, mistõttu on nende hind tunduvalt madalam. Lisaks väike gabariit ja mass, suur töökindlus, kannatavad lühi- ja pikaajalist ülekoormust, võima- lus kasutada igasugustes tingimustes (tolm, niiskus, vesi). Paremad ekspluata- tsioonilised parameetrid (eriti lööktoimega seadmetel) võrreldes elektrilistega. Olulisemaks puuduseks on pneumomootorite suhteliselt väike võimsus ja väga suur pöörlemis- sagedus, mis sunnib kasutama mitmeastmelisi mehhaanilisi aeglustusseadmeid. Need aga reeglina suurendavad masina massi. Lisaks on puudusteks madal kasutegur 8...16%; suur elektrienergia kulu (7...9 korda rohkem sest võimas kompressor), vajalik torustiku ehitamine, probleemid niiske õhu ning madalate temperatuuride korral (kondentsvee külmumine). Kasutuse eelduseks suure
annaabi.ee 
