Maakorraldus
väiketootmise majandusüksus, kus toomine baseerub riiklikul omandil maale, talupere
isiklikul tööl ja omandusel tootmisvahenditele ja muule varale. Talupidamiseks sobiva
maa pidi välja valima rajooni maakorraldustalitus või komisjon. Maad võidi anda
lahustükkidena. Talu moodustamiseks eraldatav maa arvati maha senise esmase
maakasutaja ( kolhoosi, sohvoosi) maast. Loodavatele taludele anti majanduslikke
soodustusi. Maakorraldustöid pidi tehtama riiklikele vahenditega. Talu maade,
elektriliidide, kaevude ja maaparanduse projekteerimine nind nende projektide
projekteerimine ning nende objektide ehitamine pidi toimuma riiklike vahenditega.
Talunik pidi tagama loodussäästliku põllumajandusliku tootmise. Maareformi
põhieesmärgiks oli maaomandisuhete ümberkujundamine arvestades ajaloolist,
majanduspoliitilist ja sotsiaalpsühholoogilist tagapõhja. Eesti vabariigi ülemnõukogu
otsustas tunnistada kehtetuks 1940 aasta deklaratsiooni maa natsionaliseerimisest. Samuti