Elektromanetiline induktsioon on nähtus kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Elektromagnetism käsitleb elektromagnetnähtuste omavahelisi seoseid ja vastastikuseid muundumisi. Maxwelli väide: ajas muutuv elektrivälja tekitab magnetvälja ja vastupidi. Elektromanetväli koosneb elektriväljast ja manetväljast mis levib ruumis lainena. Elektromagnetlaine on ristlaine kus elektrilaine ja magnetlaine võnguvad teineteise suunas ristsuundades ja levivad valuse kiirusega. Pööriselektriväli Elektrigeneraator,elektrimootor,dünamo-koosnevad paigalseisev osa ehk staator,pöörlev osa ehk rootor Generaator toodab voolu,mootor tarbib voolu Kui rootor pannakse pöörlema kas mehhaanilise jõu abil,siis rootoris olevad traatramid hakkavad oma tasapinnaga lõikama magnetvälja jõujooni. Rootori raamid pöörlemisel magnetväljas kui nad lõikavad magnetvälja jõujooni ja
Na+ inaktivatsiooniväratid sulgunud. See kindlustab aktsioonipotentsiaali ühesuunalise leviku. K+ väljumine repolariseerib membraani. Aksoni distaalsemates osades aga depolariseeruvad uued membraanipiirkonnad. Saltatoorne levik e hüppeline levik Leiab aset müeliiniga närvikius. See on hea alternatiiv väga jämedatele kiududele. Müeliin on isolaator, on vähem kontakti ekstratsellulaarse maatriksiga sp elektrilaine ei „leki“.. Saltatoorne levik kasutab ainult müeliinivahelist vaba pinda. Kui AP tekib päästikupiirkonnas, siis AP laine liigub mööda müeliiniga tsooni müeliinvabasse tsooni e Ranvieri soonisesse, mille membraanis on palju voltaažtundlikke Na+ kanaleid, tekib depolarisatsioon Na+ sisenemise abil ning AP potentsiaal hoitakse konstantne, kui ta liigub ühest soonisest teiseni. Levik on kiirem kui elektrotooniline, sest pideva kanalite avamine aeglustab AP laine liikumist.
annaabi.ee 
