tsentrite ning luukide asendid. Elektri- ja sidekaablite puhul määratakse kaabli mark (lisaks ristlõige ja pinge) ning kaablite arv. Määrata tuleb kaablite ja maapinna kõrguslikud asendid käänakutel, ühendusmuhvide, reljeefi murdepunktide, jaotusseadmete sisendite ja kaitsehülsside otste juures. Lisaks tuleb määrata ka ristuvad kommunikatsioonid. Gaasitorustike puhul määratakse põhiliselt kaevud, kapede all paiknevad seadmed (siiber, kontrolltoru, hüdrolukk, elektrikontakt, kondensaadikoguja), kappekaante kõrgused, maapinna kõrgused, torustike põõrdenurgad, ühendused majadega, kaitsehülsside keevisühenduste ja gaasitorude ühenduste asukohad. Teostusmõõdistamise eesmärgiks on kotrollida ehitustööde projektile vastavust. Lisaks annab teostusmõõdistus olulise andmestiku tulevasteks ehitustöödeks. Tänu teostusmõõdistutele on teada, kus mingisugune kommunikatsioon maa all paikneb ning
sõltuvus temperatuurist), takistustermomeetriteks (elektrilise takistuse sõltuvus temp-st), termoelektrilised termomeetrid (elektrimotoorjõu sõltuvus temp-st) 9. Paisumistermomeetrid. Vedeliktermomeetrid. Manomeetrilised termomeetrid. Dilatomeetrilised termomeetrid. Paisumistermomeeter - ruumpaisumise sõltuvus temperatuurist. Vedelikuga või mehaanilised (haruldased). Vedeliktermomeetrid siseskaalaga või kepptermomeetrid. Tehnilised alati siseskaalaga (täpsemad) nt elektrikontakt-Hg-termomeetrid. Laboratoorsed nt kalorimeetrilised väikeste temp-i muutuste mõõtmiseks (kütuse kütteväärtuse määramiselt). 3 Manomeetrilised termomeetrid - rõhu sõltuvus temperatuurist. Jagunevad gaas-, aur ja vedeliktermomeetriteks (tm). Maht suur. Pole eriti täpsed. Gaas-tm täidetud lämmastiku, vesiniku või heeliumiga (iga järgnev madalama temp-i mõõtmiseks)
sõltuvus temperatuurist), takistustermomeetriteks (elektrilise takistuse sõltuvus temp-st), termoelektrilised termomeetrid (elektrimotoorjõu sõltuvus temp-st) 9. Paisumistermomeetrid. Vedeliktermomeetrid. Manomeetrilised termomeetrid. Dilatomeetrilised termomeetrid. Paisumistermomeeter - ruumpaisumise sõltuvus temperatuurist. Vedelikuga või mehaanilised (haruldased). Vedeliktermomeetrid siseskaalaga või kepptermomeetrid. Tehnilised alati siseskaalaga (täpsemad) nt elektrikontakt-Hg-termomeetrid. Laboratoorsed nt kalorimeetrilised väikeste temp-i muutuste mõõtmiseks (kütuse kütteväärtuse määramiselt). 3 Manomeetrilised termomeetrid - rõhu sõltuvus temperatuurist. Jagunevad gaas-, aur ja vedeliktermomeetriteks (tm). Maht suur. Pole eriti täpsed. Gaas-tm täidetud lämmastiku, vesiniku või heeliumiga (iga järgnev madalama temp-i mõõtmiseks)
siseneda ohustatud alasse. Nagu juba mainitud, võib kaarleegi ülekandumine kujutada endast olulist ohtu. Ka pingelehter kujutab endast potentsiaalset ohuallikat. Lähenemine vigastatud patsiendile on aktsepteeritav alles pärast kindla loa saamist elektrioperaatorilt või päästetööde juhilt. EKG-monitooring Kõigile patsientidele tuleb teha EKG-monitooring. Madalpingealas on elektritrauma korral enamasti tegemist kõige-või-mitte-millegi-sündmusega. See tähendab, kui elektrikontakt ei tekitanud ei ventrikulaarset fibrillatsiooni ega asüstooliat, siis pole muud kahjud eriti tõenäolised. Nii ventrikulaarseid kui ka supraventrikulaarseid südamerütmihäireid tuleb jälgida, kuid need vajavad harva ravi. Reanimatsioon Tekkinud südameseiskumise korral kehtivad üldised kardiopulmonaalse reanimatsiooni reeglid (→ peatükk „Taaselustamine kliinilisest surmast“). Sageli on tegemist nooremate, seni terve
annaabi.ee 
