Eesti uusima aja ajalugu
Põllumajandustoodete ümbertöötlemiseks rajati arvukalt
meiereisid,tapamajuja teisi toiduainetööstuse ettevõtteid. Senisest rohkem tähelepanu hakati
pöörama söödakultuuridele, mille külvipind oluliselt suurenes. Peamiselt kasvasid
söödakultuurid kartulikasvatuse piiramise arvelt. Mõnevõrra suurenes ka toiduteravilja
toodang. Põllumajanduse kitsaskohtadeks jäid käsitöö suur osatähtsus, mehhaniseerituse
madal aste, tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Elektrifiseerimine polnud maale veel
jõudnudki. Põllumajanduse piduriks kujunesid liiga väikesed talud, sest neil polnud
võimalust suurteks kasumiteks ja seetõttu ka investeeringuteks.
Väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turgudele -peamisteks kaubanduspartneriteks olid
Rootsi,Inglismaa ja Saksamaa, kuhu eksporditi toiduaineid..
1.jaanuaril 1928 teostati . Rahaühikuks sai kroon, mis seoti Rootsi krooniga ja mille
tagatiseks oli olemas kattevara.